arheoloogid puust jõepaadi, mis oli maetud süvendisse Cheopsi püramiidi lähedusse. Paat oli osadeks võetud, et see paremini ära mahuks. Märgid näitavad, et see on sõitnud vees mõnda aega. See kandis arvatavasti Cheopsi surnukeha mööda Niilust viimsesse puhkepaika. Püramiide ehitati umbes tuhat aastat: kolmandast kuni kaheteiskümnenda dünastiani, st. et mitte ainult Vana Riigi ajajärgul, vaid ka Esimese vaheaja perioodil ning Keskmise Riigi ajal. Püramiide on kirjeldanud antiigiajas muu seas Herodotos. Antiikmaailm arvas püramiide inimkäte poolt loodud seitsme maailmaime hulka. Väljend "maailmaime" ei ole päris korrektne; see tuleneb kreekakeelse algkuju hepta theamata tes oikumenes (`asutatud maailma seitse huviväärsust') ladinakeelest tõlkest septem miracula mundi. Püramiidid on vanim maailmaime, ja seisavad esimesel kohal. Selline tähelepanu püramiidide vastu oli täiesti õigustatud, sest kõigist "seitsmest imest" on ainuüksi püramiidid jäänud
lähedusse. Paat oli osadeks võetud, et see paremini ära mahuks. Märgid näitavad, et see on sõitnud vees mõnda aega. See kandis arvatavasti Cheopsi surnukeha mööda Niilust viimsesse puhkepaika. Püramiide ehitati umbes tuhat aastat: kolmandast kuni kaheteiskümnenda dünastiani (28-18 ss.), st. et mitte ainult Vana Riigi ajajärgul, vaid ka Esimese vaheaja perioodil ning Keskmise Riigi ajal. Püramiide on kirjeldanud antiigiajas muu seas Herodotos (5.s.). Antiikmaailm arvas püramiide inimkäte poolt loodud seitsme maailmaime hulka. Väljend "maailmaime" ei ole päris korrektne; see tuleneb kreekakeelse algkuju hepta theamata tes oikumenes (`asutatud maailma seitse huviväärsust') ladinakeelest tõlkest septem miracula mundi. Vanima teada loendi järgi (2.s. eKr.) kuuluvad seitsme maailmaime hulka: 1)Babüloni müürid, ehitatud Babüloonia kuninga Nebukadnetsar II (7-6 ss.) poolt;
annaabi.ee 
