Aristotelese jaoks oli filosoofia praktiline. Aristoteles võttis kasutusele termini KATARSIS, mis tähendas emotsionaalset puhastamist kunstilise elamuse kaudu, hirmust vabanemist. Kunst (nt antiikteater) pakkus võimaluse rääkida asjadest nii nagu nad tegelikult on. Katarsises peitub ühtlasti vaimne selguse moment, kus me mõistame, kuidas tuleviku sündmused olid sisse kirjutatud minevikku. Hetke äratundmine ja paratamatusest arusaamine. Enesele halva ja hea tunnistamine. Antii-Kreekas kunsti roll JÄLJENDADA, olla mimeetiline., representeerida tegelikku maailma, midagi muud tõeliselt olemasolevat. Jäljendada võimalikult täpselt objekte. Kunsti mõte peitub jäljendatavas objektis. Platoni jaoks oli see jäljendus ebaadekvaatne jäljendus tegelikkusest. Aristoteles peab mimesist inimese õppimisvõime juures vajalikuks protsessiks ja omistab kunstile veel muidgi positiivseid omadusi ( moraali jutustav, julgustav, tabudest vabanemine, vigade tunnistamine)
võimusuhteid." o Tõde on niisiis võimusuhete korrastatud protseduuride süsteem. · Genaloogia o ütleb pmst seda, et ajalugu on juhuslikkuse tagajärg o Ajalooskeemid koosnevad juhuslikest skeemidest. o Nt kui inimesed kirjutavad ajalugu siis jälgivad seda, et ajalugu jõuab välja kuksile nt olevikku. Nt lääne-euroopa kultuur kuidas mõistab antii-kreeka kultuuri , selle loogika on see, et antiikkreeka leidis endale õigustuse lääneeuroopa kultuuri. o F: Ajalugu on midagi, mida ei saa siduda, ajalool pole mõtet. o Selleks, et aru saada, et ajalool pole mõtet, tuleb ajalugu kirjutada teisiti, kõige tähtsam: tuleb loobuda sellest, et inimene on ajaloo kekspunkt. o F : ajaloolise käsltusest kaob ära ajaloo katkendlikkuse aspekt.
annaabi.ee 
