3. Kermiste hõõrdekulumine 32 3.1. Hõõrdekulumise katseseadmed ja katsemetoodika 36 3.2. WC-Co kermiste hõõrdekulumine 38 3.3. Cr3C2-Ni kermiste hõõrdekulumine 44 3.4 TiC-NiMo kermiste hõõrdekulumine 48 3.5.Kermiste hõõrdekulumise võrdlus 50 3.6 Kermiste hõõrdekulumise mehhanism 52 4. Antifriktsioonmaterjalid 57 4.1. Paagutatud antifriktsioonmaterjalid (PAFM) 58 4.1.2. Raua baasil antifriktsioonmaterjalid 62 4. 1.3. Vase baasil antifriktsioonmaterjalid 63 4.1.4. Alumiiniumi baasil antifriktsioonmaterjalid 65 4.1.5. Nikli baasil antifriktsioonmaterjalid 65 4.1.6. Rasksulavate elementide baasil PAFM 65 4.1.7. Kermiste baasil antifriktsioonmaterjalid 66 4.2
tehnoloogia lihtsustumine (ka keerukate toodete valmistamisel suhteliselt väike tehnoloogiliste etappide arv). Pulbermetallurgilisel teel on võimalik toota materjale ning nendest tooteid, mida teiste tehnoloogiatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulavatest metallidest (W, Mo jt.), kermised, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moodustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet- materjalid, poorsed materjalid, kermised, rasksulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus (ca 2/3, sele 2.54). Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõike- riistadest ja kaevandustööriistadest. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tavaliste, valatud
(K12)(ei muutu temperatuuri muutmisel – ei ole polümorfne). Keemilise koostise järgi vasesulamid: 1. Messingid ehk valgevased – põhikomponendid vask ja tsink 2. Pronksid – põhilisand ei ole tsink ega nikkel. Väga hea korrosioonikindlus. Kasutatakse vedrude, membraanide valmistamiseks. 3. Vasesulamid, kus põhilisand on nikkel. Hõbene värvus, head elektriomadused, suur korrosioonikindlus, roomekindlus. Liuge- ja laagrisulamid – antifriktsioonmaterjalid. Laagrisulamid peavad olema: Väikse hõõrdeteguriga Hästi määritavad (sooned, õnarused) Kulumiskindlad Tugevad Soojuskindlad Kasutatakse: 1. Pehmete, kergestisulavate metallide sulameid. Babiidid – laagrimaterjalina kasutatavad tina- ja pliisulamid. 2. Laagripronkse – tinapronksid, pliipronksid, tina-pliipronksid. 3. Laagrimalmid –suurema grafiidisisaldusega, peamiselt perliitstruktuuriga. Kõige odavamad.
Nahk Kõige levinum “nahksisu loom” on lehm. Nahksisu ise on üks luksusliku auto põhitunnuseid. Odavama klassi tootjad proovivad lehma kehakatet asendada kunstnahaga, aga tulemus ei ole alati kõige parem. Lisaks nahale valmistatakse istmekatteid ka veluurist, sametist ning muust materjalist. Pulbermaterjalid Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moodustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnetmaterjalid, poorsed materjalid, kermised, rasksulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus ca 2/3. Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõikeriistadest ja kaevandustööriistadest. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tavaliste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks
Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbri komponentide peenendamist, segamist, toodete vormi¬mist, paagutamist ning vajadusel täiendavat töötle¬mist (lõiketöötlemine, immutamine õliga, pinnete pealekandmine jms.). Pulbermaterjalide koostise olulisema osa (massi järgi) moo¬dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet-materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask¬elt sulavad materjalid. Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W, Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid. Sellistest materjalidest tooteid käsutatakse pea¬miselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab val¬mistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades.
tehnoloogia lihtsustumine (ka keerukate toodete val- mistamisel suhteliselt väike tehnoloogiliste etappide arv). Pulbermetallurgilisel teel on võimalik toota materjale ning nendest tooteid, mida teiste tehnoloo- giatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulava- test metallidest (W, Mo jt.), kermised, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. 2.6.2. Pulbermaterjalid Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moo- dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. frikt- sioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet- materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask- sulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus (ca 2/3, sele 2.54). Sele 2.54. Pulbermaterjalide kasutusvaldkonnad Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
