Materjalide füüsikalised, keemilised ja tehnoloogilised omadused Füüsikalised ja keemilised omadused Metalli füüsikalised omadused. · Värvuseks nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. · Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). · Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt.) ja kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. · Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vaskja alumiin...
Laagrid on [H] -lubatud kontaktpinge, MPa. Saadud arvutusliku telgede vahe alusel valitakse pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile standardne arv. Leitakse ülekande geomeetrilised parameetrid ja kontrollitakse mõjuvad koormised. Laagrikerad võivad olla terviklikud või poolitatavad, valatud või kontaktpinge keevitatud. Laagriliudade materjalil peavad olema head hõõrumisvastased ehk antifriktsioonilised omadused (madal hõõrdetegur ja suur sööbimiskindlus). NT pronks, malm, teflon, kumm jt. Liuglaagrite olulisemaks töövõimelisus kriteeriumiks on kulumiskindlus, on otseses sõltuvuses laagris valitavast hõõrdereziimist. Tapi ja kus ZH tegur, mis arvestab kaashambapindade kuju, ZM tegur, mis arvestab laagri tööpindadel on mikrokonarused, mis määrded hõõrdumisel on kontaktis. hammasrataste materjalide mehaanilisi omadusi,(MPa) ½ Z tegur, mis arvestab
S= [ S ] = 1,3...2,1 S 2 + S2 Summaarne arvutegur tuleb: 56. Liugelaagrid. Laagerduse tööfaasid ja hõõrdereziimid. Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvad koormised. Laagrikerad võivad olla terviklikud või poolitatavad, valatud või keevitatud. Laagriliudade materjalil peavad olema head hõõrumisvastased ehk antifriktsioonilised omadused(madal hõõrdetegur ja suur sööbimiskindlus). NT pronks, malm, teflon, kumm jt. Liuglaagrite olulisemaks töövõimelisus kriteeriumiks on kulumiskindlus, on otseses sõltuvuses laagris valitavast hõõrdereziimist. Tapi ja laagri tööpindadel on mikrokonarused, mis määrded hõõrdumisel on kontaktis. Hõõrdetakistus kasvab väga suureks . Piirmäärimist isel. pidev, kuid üliõhuke absorbeerunud
Täävtorusse pressitud liuglaagrite määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn. mitte-metalseid laagreid ,kus laagripuksi sisepinda kattev antifriktsioonmaterjal on bakaut ( Kesk-Ameerikas ja Kariibi mere saartel kasvav kõva , suure tihedusega ja kuni 30% õlist vaiku sisaldav puu ). Hõõrdumisel vastu metallilist pinda on bakaudil väga head antifriktsioonilised omadused. Bakaudi asendajatena kasutatakse kaprolooni ,tekstoliiti, puitkiudplasti , kummi või muu tehismaterjali. Kuna mittemetallilisi laagreid määritakse ja jahutatakse mereveega on dedvudseadme tihendid sel juhul üksnes täävtoru vööripoolses osas. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn. metalllaagrite antifriktsioonmaterjal on babiit ning määrdeainena kasutatakse mineraal või sünteesõlisid, mis emulgeerides mereveega ei kaota määrdeomadusi
annaabi.ee 
