nimetatakse seda prosteetiliseks rühmaks. Sõltuvalt sellest jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. 5. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. Katalüütiline- Ribonukleaas Regulatoorne- Insuliin Transport- Hemoglobiin Struktuurne- Kollageen, alfa-keratiin Reserv- Ovalbumiin, Kaseiin Kontraktsioon- Aktiin, Müosiin Kaitse- Immunoglobuliinid Adaptor e. Toes- AKAP-valgud Eksootilised funktsioonid- antifriisvalgud kalades 6. Valkude analüüsi meetodid. Valkude aminohappelise järjestuse määramiseks kasutatava sekveneerimise strateegia ja etapid. Slaidid 22-31. 7. Peptiidide laboratoorne süntees tahkel kandjal põhimõte. Sünteesitava polüpeptiidi C-terminus on kovalentselt seaotud lahustumatule vaigule. Liidetava aminohappe aminorühm kaitstakse blokeeriva rühmaga, mis pärast aminohappejäägi liitmist kasvavale peptiidahelale eemaldatakse
© MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 4. Bioloogilised funktsioonid: katalüütiline (ribonukleaas); regulatoorne (insuliin); transport (hemoglobiin); struktuurne (kollageen); reserv (kaseiin); kontraktsioon (aktiin); kaitse (immunoglobuliinid); adaptor (AKAP-valgud); eksootilised funktsioonid (antifriisvalgud kalades). 5. Valgu sekveneerimine 1. aste. Ahelate lahutamine mitme polüpeptiidahela korral (ntks ekstremaalse pH'ga) 2. aste. Disulfiidsidemete katkestamine (ntks performaadiga oksüdeerimisel) 3. aste. N- ja C- terminaalsete jääkide määramine. 4. aste. Ahela fragmenteerimine ja iga fragmedi järjestuse määramine. 5. aste. 4. astme kordamine erinevate lõikeprotseduuridega, et saada erinevaid fragmente. 6. aste
Jagatakse vastavalt mitteaminohappelisele osale glüko-, lipo-, nukleo-, hemoproteiinideks. 3. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. Funktsioon Näide Katalüütiline Ribonukleaas Transport Hemoglobiin Struktuurne Kollageen Kaitse Immunoglobuliinid Eksootilised funktsioonid Antifriisvalgud kalades 4. Sekundaarstruktuuri mõiste ja tüübid. -heeliks ja -leht ehk voldik (paralleelne ja antiparalleelne) põhilised parameetrid, stabiliseerivad sidemed. Teised - struktuurid. Valgu sekundaarstruktuur moodustab põhiahela amino- ja karbonüülrühma aatomite vahel tekkivate vesiniksidemete abil. Alfa-heeliks on silindriline struktuur, mille sisemuses on heeliksisse keerdunud peptiidahela peaahel ning väljapoole jäävad kõrvalahelad
regulatoorne (hormoonid) insuliin, kasvuhormoon jt gaaside transport (O2, CO2) hemoglobiin struktuurne kollageen, a-keratiin reserv ovalbumiin, kaseiin jt kontraktsioon aktiin, müosiin, tubuliin, kinesiin kaitse immunoglobuliinid adapter (kohandaja) AKAP'id hormon. sign. ülekandes eksootilised antifriisvalgud kalades *Primaarstruktuur aminohapete järjestus polüpeptiidahelas. Struktuuri alus - kovalentsed peptiidsidemed aminohappejääkide vahel *Sekundaarstruktuur polüpeptiidahela lokaalsed struktuuriühikud. Seotud ainult H-sidemetega lähestikku paiknevate, peptiidsidemetesse kuuluvate amiidse NH ja karbonüülse =O vahel *Tertsiaarstruktuur polüpeptiidahela üldine 3-D pakkimine. a-heeliksid ja
Regulatoorne insuliin Transport hemoglobiin Struktuurne kollageen Reserv kaseiin Kontraktsioon aktiin, müosiin Kaitse (antikehadena) immunoglobuliinid Adaptor e toes AKAP-valgud (siduvad valgud, proteiinkinaasid) Eksootilised funktsioonid antifriisvalgud kalades Valkude analüüsi meetodid. Valkude aminohappelise järjestuse määramiseks kasutatava sekveneerimise strateegia ja etapid. Valgu aminohappejärjestust saab määrata kahel viisil: - Valgu reaalne sekveneerimine - Valku kodeeriva geeni DNA sekveneerimine ning selle põhjal valgu järjestuse tuletamine. Valgusekveneerimine koosneb 7 etapist: 1) Mitme polüpeptiidahela korral lahutada ahelad
annaabi.ee 
