ei kirjutanud vaid oli kirikulaulu koguja, arendaja ja propareerija. Gregooriuse laul levis sajandeid suuliselt teel. Gregooriuse laul on ühehäälne,taktimõõduta,vabalt hõljuv rütm jälgib ladina keelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik,aga ka koorisolist,lauljate grupp või koor. Gregooriuse laulul on mitu tüüpi: · Retsiteerimine · Psalmoodia · http://www.youtube.com/watch?v=iWizo-2nf8k · http://www.youtube.com/watch?v=qmWpffFpnpE · Antifon- http://www.youtube.com/watch?v=eaX1PXQp-aI · Hümn- http://www.youtube.com/watch?v=sVqalU2yKjI · Sekvents - http://www.youtube.com/watch?v=YcXuJdL-ST0 http://www.youtube.com/watch?v=soTCieKTdgI · Responsoorium - http://www.youtube.com/watch?v=bApkVbUTPWg Eesti grupp Cardinals. Tuntud Eesti lauludest tehtud gregooriuse laulu stiilis lood. http://www.youtube.com/watch?v=ZP5wpQLaNk4 Cardinals-On küll hilja http://www.youtube.com/watch
Meloodia oli selleks, et rõhutada teksti. Laulu tekstid on tavaliselt ladainakeelsed. Esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lalujate grupp või ka koor. Gregooriuse laulul on kuus erinevat tüüpi: 1. Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude (proosatekst) esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes. 2. Psalmoodia -- erineb retsiteerimisest värssteksti kasutamise poolest, seetõttu lühem ja korrapärasem. 3. Antifon -- refrääniliselt korduv vastulaul (tekst enamasti piiblist) psalmi tsiteerimisele, esitasid kaks koori või koor ja solist. 4. Hümn -- stroofilise värsstekstiga laul, sai hiljem aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele. 5. Sekvents -- üks levinuim vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Sarnasuse tõttu ilmaliku muusikaga enamik neist 16.sajandi keskpaigaks kaotati. Piirkonniti erinev sekventsilooming. 6
Üldnimetuse ,,gregoriuse laul" alla mahub rida erinevaid vorme, zanreid ja stiile. Gregooriuse laulu tüübid: Retsiteerimine -- palvete ja pühakirjalõikude esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes, mõnetoonilised kõrvalekalded meloodiavormelid Psalmoodia -- Psalmitekstide laulmine. Erineb retsiteerimisest vaba ehitusega värssteksti kasutamise poolest, seetõttu lõigud lühemad, vormelite vaheldumine korrapärasem. Peamine laulutüüp tunnipalvustel. Antifon -- refrääniliselt korduv vastulaul (tekst enamasti piiblist) psalmi tsiteerimisele, esitasid kaks koori või koor ja solist. Pühendatud kirikuaasta konkreetsele päevale, ka missade avalaulud. Hümn -- stroofilise värsstekstiga lihtne meeldejääv salmilaul, esimene poeet läänekirikus oli Püha Ambrosius, sai hiljem aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele. Sekvents -- levinuim vaimuliku luule vorm, ülesehituse eeskujuks rahvalikud tantsulaulud, pühendatud oma kloosri/linna