üheks" kuni tema surmani 1960. aastal, samal ajal kui tegelik võim oli SED-i peasekretäri Walter Ulbrichti käes. Vana Sotsialistlik Partei võeti üle Kommunistliku partei poolt ja Sotsialistide liider Otto Grotewohl sai peaministriks. Lääne- Saksamaa nägi ennast kui legaalset järeltulijat ,,kolmandale võimule" (Der Dritte Reich), kandes oma õlal kõigi selle kuritegude raskust. Kontrastina ütles Ida- Saksamaa lahti kõikidest seostest natsi minevikuga, pidades ennast ,,antifasistlikuks kindluseks" ja kutsudes ennast esimeseks sotsialistlikuks riigiks Saksa mulla peal. Ta keeldus tunnistamast antisemitismi ja Iiisraeli ning keeldus hüvitamast Holokausti ohvreid. Berliini müür Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrustsov kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka
kristlikud demokraadid (CDU)/ Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU), liberaaldemokraadid (FDP). Asuti ette valmistama valimisi kohalikesse omavalitsustesse. NSVL tsoonis - võim kommunistide kätte kelle eesotsas Moskvast pagulusest tulnud isikud. 1946.a. liideti kompartei sotsdemokraatidega ja moodustati Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED), mis sisult kompartei. Need sotsid, kes ei tahtnud ühineda, vangistati. Kodanlikud parteid liideti Antifasistlikuks blokiks, mis valimistel pidi esinema SSÜP kandidaatidega ühises nimekirjas. Rohkem nimekirju polnud. Samuti alustati idatsoonis juba 1945.a. natsionaliseerimisega. 2.2. Marshalli plaan ja selle mõju (Laar lk.9, Fjodorov lk.63) Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles European Recovery Program) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA
annaabi.ee 
