Deskriptiivne väärtusmaksimalism seisneb tõlgendustegevuses, mille järgi eelistatakse tõlgendust, mis annab teosele võimalikult suure väärtuse. Normatiivne väärtusmaksimalism on tees selle kohta, kuidas kunsti peaks hindama. Eelistada tuleb tõlgendust, mis näitab teost kõige paremas valguses. Kahe võrdselt hea tõlgenduse puhul tuleb paremaks pidada seda, mis annab teosele kõrgema hinnangu. Väärtusmaksimalismi teooriat on kritiseeritud antiesteetilise kunsti seisukohast, kuna sellisel juhul ei ole võimalikult kõrge esteetiline väärtus oluline. Selle teooria kõige läbinähtavam viga peitub selles, et see eirab halba kunsti ja tõstab selle paremasse valgusesse, kui leidub mingigi tõlgendus, mida teose puhul rakendada saab. 5. Mis on hedonistlik maksimalism? Esteetiline teooria, mille järgi tuleb valida tõlgendus, mis toob kaasa kõige suurema esteetilise naudingu. 1
Õigustuse üldine struktuur. Eeldus: kunst on olemuslikult esteetiline nähtus. Järelikult: kunstile tuleb läheneda esteetiliselt st. igasugune mitte-esteetiline hoiak kunsti suhtes on kunstiteose väärkäsitlemine. Panowsky EH on isiklik asi loodusobjektide suhtes, EH võib olla kahjulik ja kohustuslik inimese tehtud asjade suhtes. Kunstiteosel on alati esteetiline tähendus ja nõuab esteetiliselt kogemist. Kuivõrd on e-hoiak õigustatud antiesteetilise või mitte-esteetilise kunsti puhul. Isegi traditsioonilise esteetilise kunsti puhul on e-hoiak kunstikogemist ahistav. Esteetiline õigustamine. E-hoiaku sissevõtmise õigustamine mingi esteetilise perekonda kuuluva nähtusega(esteetiline kogemus, väärtus, nauding, elamus, omadus). Probleemid e- kogemusega Passmore: oma vaimuelu sisevaatlusel ei leia me sealt selgepiirilisi kogemusi, mis kannaks endaga kaasas silte, nagu esteetiline, moraalne jm. Vastu: E-kogemust võib