Kolhisesse sõitvad argonaudid oma laeva külge kinnitasid. Edaspidi püstitati pühadesse paikadesse ohvrialtarid ning seejärel jumaluse hoone - naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju. Esialgu ehitati templid puust. VII sajandil e. Kr. hakati püstitama juba monumentaalseid kiviehitisi. Vanim templitüüp oli antidega tempel. See koosnes siseruumist naosest ja selle esiküljel eenduvatest müüriosadest - antidest, milliste vahel paiknes kaks sammast. Nii tekkinud eesruumi nimetati pronaoseks. Edaspidi jäeti antid ära ja nende asemele paigutati templi ette neli sammast. Tekkis uus templitüüp - prestüül. Kui sambad ehitati ka naose tagaküljele, siis nimetati templit amfiprestüüliks. Kunstilise täiuslikkuse saavutab kreeka tempel peripteeri kujul, s.t kui sammasterida ümbritseb kogu hoonet ning nende ja naose vahele jääb ringkoridor. Tuntumaid peripteere on Zeusi tempel Olümpias ja
Teatrum oli laskuv, mäe nõlvale ehitatud. Näitlejad kandsid maske ja koturjaid ning esialgu olid näitlejad ainult mehed. Kreeka templid. · Templeid on ehitatud tunduvalt rohkem kui teatreid. · Templi tüübid määrati sammaste arvu järgi. Kokku oli 7 tüüpi (+2 mis olid ringi kujulised). o I tüüp oli antidega tempel, mis lähtub üksüheselt Mükeene megaraust ja mis on saanud nime antidest, etteulatuv eelduv osa seinast sissekäigu juures. Sammastega eesruum ühes otsas. o II tüüp on kaksik e. Topeltantidega tempel. Sammastega eesruum mõlemas otsas. o III tüüp on prostüül. 4 sammast otsaseinas. o IV tüüp on amfiprostüül. 4 sammast mõlemas otsas. o V tüüp on peripteer. Rida sambaid ümber templi. o VI tüüp on dipteer. 2 rida sambaid ümber templi.