Laiemas tähenduses 1920-30'te poliitiline ideoloogia, mille üks rahvuslik variant oli Hitleri Saksamaa natsism. 1920-30'tel eksisteerivad mitmed erinevad fasismi/autoritaarse riigikorra rahvuslikud variandid. Kõige suurem mõju nn ,,hilinenud rahvusriikides" Saksamaal ja Itaalias (Lääne-Euroopa ,,vanades rahvusriikides" mõju jäi marginaalseks). Fasismi ideoloogia on ebamäärane (nt võrreldes kommunismiga). Tänapäeval defineeritakse: vägivaldsete, militaristlike ja antidemokraatlike reziimide üldnimetus, mille eesmärgiks (1930'tel) oli laienemispoliitika teostamine (sõjalisel teel). Tekkis vastureaktsioonina kommunismile (revolutsioonidele) antibolsevism. Marurahvuslus ja darvinismi olelusvõitlus (sallivus=nõrkus). Tegevus (võitlus) on olulisem kui filosoofiline targutamine. Loogika ja mõistuse asemele emotsioonid ja vaistud. Antiliberaalsus. Parlamentaarse demokraatia eitamine. Fasism / natsism tekkis alles massidemokraatia tingimustes
kogunemisvabadus; ühingutevabadus; valimisõigus; kohtuliku kaitse õigus jne; III rühm ehk võrdõiguslikkust tagavad õigused on kõigi ja igaühe võrdsus seaduse ees; võrdsus sõltumata soost, rassist, rahvusest jne; IV rühm ehk majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused ja vabadused on õigus tööle ja tööga kindlustatusele; tasuta põhihariduse saamise õigus; ettevõtlusevabadus, omandiõiguse kaitse jne Antidemokraatlike poliitiliste reziimide iseloomulikke tunnuseid: 1) autoritaarne poliitiline re?iim > võimu ülimuslikkus on koondunud: a) kollegiaalse täidesaatva riigivõimuorgani kätte b) b) või ainuisikulise riigipea kätte; 2) millistele täidesaatva riigivõimu organitele (või struktuuridele) on antud laialdased erivolitused: a) sisekaitsejõud (politsei, > siis on nn politseireziim sandarmeeria)
annaabi.ee 
