Albiinomelaniinipuudega indiviid, kelle nahk on roosa ja karvad valged. Albinism retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UVkiirhuse tundlik. Alleel mis tahes geneetilise lookuse teisendvorm. Antibiootikumid peamiselt hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad valdavalt bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume. Antidiureetiline hormoon ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis Antigeen kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.lised ühendid. Antikeha erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Akd kaitsevad organismi patogeenide eest.
coli genoomist kodeerib transpordis osalevaid valke. Mikroobid omastavad lahustunud toitaineid raku pinnaga, nad toituvad osmootselt. Pinotsütoosi neil pole kirjeldatud. Mikroobid peavad aineid transportima ka rakust välja. Nt periplasmasse transporditakse peptidoglükaani ehitusblokke. Ka välismembraani lülitataaid valke ja kapsli ehitusmaterjale tuleb läbi membraani transportida. Rakust transporditakse välja ka ainevahetuse lõpp-produkte, nt käärimisprodukte, rakule toksilisi aineid, antibiotse jms. Tsütoplasmas on vees lahustununa soolad, suhkrud, AH-d, nukleotiidid jne. Need ained peavad püsima rakus. Selle tagab rakumembraan, mis ei lase olulisi aineid rakust välja lekkida. Läbi membraani pääsevad difusiooniga väikesed hüdrofoobsed molekulid, nt gaasid ja vesi. Veemolekul on piisavalt väike, et fosfolipiidide vahelt membraanis läbi mahtuda. Ioonid membraanist läbi ei saa, samuti ei pääse läbi ka nt suhkrud ja AH-d.
Vältida kombinatsioone ja laia spektriga antibiootikume, jätta need reservpreparaatideks. 13. Ravimijääkide toiduainetesse sattumise vältimine - mida saab teha loomakasvataja keeluaegade jälgimine; keelatud ainete mitte kasutamine (sh ka ravimid, mis pole mõeldud antud loomaliigile kasutamiseks, kui just veterinaar seda ei kirjuta); ravimite kasutamine ainult siis, kui selleks on vajadus (varem nt anti profülaktika mõttes antibiotse, a need jõuavad kõik inimtoitu) 14. Vasikate kõhulahtisuse tekkepõhjused On enamjaolt põhjustatud mitme ebasoovitava teguri üheaegsel toimimisel: vead vasikate jootmisel, vead vasikate pidamisel, halb vastupanuvõime, haigustekitajad. Jootmisvigadest tingitud kõhulahtisus. Lehmapiima lahjendamine veega, liiga palju piima ühel jootmiskorral (kui piim on kuum), piimaasendaja ei ole hästi lahustatud, piimaasendaja vale lahjendus,
annaabi.ee 
