võib antibiootikum hävida) ning lisasime 200 l X-gal (lõppkonts. 20g/ml) vajalik sööde sini-valge selektsiooni läbiviimiseks, 25 l IPTG-d (lõppkonts. 0,1mM) vajalik lacZ promootori aktivatsiooniks, 200 l ampitsilliini (lõppkonts. 100 g/ml) vajalik selleks, et plasmiidi mittesisaldavad rakud ei saaks plaadil kasvama hakata, ja loksutasime segamini. Saadud sooja homogeense söötme valasime õhukese kihina Petri tassidele ning jätsime tarduma. Antibiootikumina kasutasime ampitsilliini, kuna transformeeritavas plasmiidis on ampitsilliini resistentsusgeen, mis võimaldab rakkudel, milles transformeerimine on õnnestunud, kasvama ja paljunema hakata. Oleks saanud kasutada ka kanamütsiini, kuna plasmiidis on ka kanamütsiini resistentsusgeen, kuid ampitsilliini kasutamine on vähem komplitseeritud. 5. DNA minipreparatsioon: a. Bakterikoloonia on bakterite kogum, mis tekib ühe bakteriraku paljunemisel. b
Nähtavasti vatsas toksiin erilisel määral ei lammutu. Arvatakse, et mäletsejad on siiski ühekambrilise maoga loomadest resistentsemad. Katseliselt suukaudse manustamise järgselt väljus enamik toksiinist roojaga ning vereplasmast toksiini ei leitud. Süsteemse manustamise järel kumuleerus kudedesse alla 1% manustatust. 2.6 Patuliin Patuliini produtseerivad perekondade Penicillum, Aspergillus ja Byssochlamis seened, tegu on tsüklilise gammalaktooniga. Patuliini kasutatakse antibiootikumina nii meditsiinis kui veterinaarias G(-), G(+) mikroobide ja mõnede ainuraksete kasvu pidurdamiseks, kuid toksilisus piirab tema kasutamist. Toksiin võib vatsavedelikus neutraliseeruda, kui seal sisaldub tioolrühma omavaid ühendeid, mis patoliini molekuli kovalentsete sidemete varal seovad. Seondunud patuliin ei ole vatsa mikrofloorale toksiline, samuti on muutunud imendumisjärgsed toimeomadused rakkudesse ja kiirenenud lagunemisaeg
annaabi.ee 
