Näiteks atsetüülsalitsüülhappel on 6 kristallvormi, riboflaviinil 2. Vaid üks kristallvorm on termodünaamiliselt stabiilne. Sellel on kõrgeim sulamistäpp, väikseim lahustuvus. Ülejäänud kristallvormid, püüavad nii lahuses kui muus keskkonnas muutuda stabiilseks (ka tahkena säilitamisel muutuvad) Muutumine sõltub keskkonna ja aine enda omadustest. Raviaine imendumine sõltub sellest kas ta on amorfne või mingis kristallvormis. Näiteks novoviotsiini Na ja Ca sool. Selle antibiootikumil on amorfne ja mitu kristalset vormi. Amorfne lahustub soolhappes ja maos 10 x paremini kui kristalsed vormid. Eriti hästi on amorfse või kristalse vormi mõju imendumisele näha suspensioonides ja teistes loksutistes, kus juba on sade või see tekib hiljem. Polümorfia kõrval esineb ka teine pseudopolümorfism. See on hüdraatide ja anhüdraatide probleem. Hüdraadid sisaldavad mitu molekuli vett, anhüdraadid ei sisalda.
esterfikatsiooni tulemusena, mis vähendasid LPS negatiivset laengut ning naabermolekuli tõukumist. Selle tulemusena muutus välismembraan tihedamaks, mis omakorda vähendas antibiootikumi difundeerumist lipiidkihti. Antibiootikumide läbiliikumine poriinidest sõltub antibiootikumi omadustest ja pH-st. Sellised -laktaamid, millel on nii katioonsed kui anioonsed omadused, sõltuvalt pH-st läbivad E. coli OmpF-i kõige paremini pH väärtuse juures, kus antibiootikumil on mõlemad laengud. Nt ampitsilliin läbib OmpF-i poori väga hästi pH 5 juures, samas kui karbenitsilliin, mis on anioon läbib OmpF-i tunduvalt halvemini. Bakterid lasevad -laktaamidel erinevalt difundeeruda. Näiteks Pseudomonas aeruginosa on tundetu enamikele -laktaamidele ja karbapeneemidele, mille suhtes enterobakterid on väga tundlikud. P. aeruginosa välismembraan laseb neid antibiootikume halvemini läbi ning P. aeruginosa'l on väga tõhus ainete väljapumpamissüsteem
annaabi.ee 
