aastaga. Esimene kirik ehitati IV sajandi keskel ning sellest sai Istanbuli tseremoniaalkeskus. 404. aastal ohustasid esimest Hagia Sophia kirikut aga rahva- ja kirikurahutused ning see langes tuleroaks. 415. aastaks see taastati ning avati uuesti. 117 aastat hiljem põletati ka teine kirik keisrivõimu tüli tõttu maha. Uue ehk siis juba kolmanda ja suurima Hagia Sophia kiriku ehitasid keiser Justinianuse palvel meisterarhitektid Anthemius Trallesest ja Isidorus Mileetosest. Samade arhitektide katsetusi on märgata ka Püha Sergiuse ja Bacchuse kaheksanurkse kiriku kuppelarhitektuuris. Need ehituskunstnikud lõid ühe tähelepanuväärseima pühakoja, mida maailm kunagi näinud oli. Tänaseni säilinud kirik pühitseti sisse 27. detsembril 537 aastal. Pärimuse järgi ütles keiser Justinianus sel päeval: ,,Au Jumalale, kes pidas mind vääriliseks seda 2
Seda keerati käsitsi ja võidi kasutada ka vee ülekandmiseks madalast veekogust niisutuskanalitesse. Archimedese kruvi kasutatakse tänapäevalgi vedelike ja granuleeritud tahkiste, nt kivisöe ja teravilja pumpamiseks. See võis olla ka Babüloni rippaedade kastmiseks kasutatud kruvipumba edasiarendus. Archimedese kuumuskiir Teise sajandi autor Lucian kirjutas, et Sürakuusa piiramise ajal (214-212 eKr) hävitas Archimedes vaenlaste laevu tulega. Sajandeid hiljem mainib Anthemius Archimedese relvana põletavaid klaase. Mõnikord ,,Archimedese kuumuskiireks" nimetatud seadeldist kasutati päikesevalguse fokusseerimiseks lähenevatele laevadele, mis süütas nad põlema. Selle arvatava relva tõeline olemasolu on olnud kahtluse all renessansist alates. René Descartes kuulutas selle valeks, kuigi kaasaja uurijad on proovinud seda nähtust taaslavastada, kasutades ainult neid materjale, mis Archimedesele kättesaadavad olid