diferentseerub ja toimub klonaalne paljunemine. Tsütotoksilised, T-killer (CD8) - märklauaks viiruste, rakusisese bakteri või parasiidiga nakatunud või kantserogeensed rakud. Regulatoorsed, T-helper (CD4) TH1 (soodustavad rakusiseste patogeenide ja seente vastu suunatud põletkulist reaktsiooni ja immuunvastust). TH2 (vastutab antkehade tootmise ja immunoloogia mälu eest) Mälurakud- pikk eluiga, tagavad efektivse ja kiire immuunvastuse antgeeni teistkordsel organismi sattumisel. B-lümfotsüüdid-humoraalne immuunsus: Lümfsõlmedes B-lümfotsüütide aktivatsioon: T – rakust sõltumatu (antigeeniks bakterite polüsahhariid, ka lektiinid – glükoproteiinid), T- rakust sõltuv (antgeeniks valk); antkehade produktsioon ei toimu ilma T- lümfotsüütde osaluseta. Aktveeritud B rakk muutub plasmarakuks ja hakkab antkehi tootma (on ka mälurakud). Immuniseerimine on sihipärane tegevus organismi immuunsuse esilekutsumiseks.
EIA tulemuse spetsiifilisuse kinnitamiseks. Kui immunoblotiga saadakse positiivne tulemus, loetakse tulemus kinnitatult positiivseks, vastasel korral uuritakse proovi edasi HIV-1 antigeeni suhtes. 3. HIV-1 antigeen määratakse kinnitava testina, kui uuringud HIV-antikehade tuvastamiseks on andnud selgusetu tulemuse. Kinnitav uuring HIV-1 antigeenile loetakse positiivseks, kui positiivne tulemus on saadud nii HIV-1 antigeeni määramisel kui ka selle neutralisatsioonitestil. Kui HIV-1 antgeeni uuring või vastav neutralisatsioonitest osutuvad negatiivseks, siis loetakse kinnitava uuringu tulemus negatiivseks. 4. HIV RNA kvantitatiivset sisaldust proovimaterjalis määratakse juhul, kui esmast positiivset tulemust ei ole õnnestunud eelnevate uuringutega ei kinnitada ega ümber lükata (tulemus on piiripealne või selgusetu). Uuringuks tellitakse täiendavalt teine proovimaterjal. Vastusena väljastatakse uuringu tulemus koos kasutatud metoodika määramispiiriga