........................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... 1 TÖÖ EESMÄRK Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda Smith'i diagrammiga ning määrata selle abil liini lõppu lülitatud antenni takistus. 2 TÖÖVAHENDID Lainejuht koos liigutatava ruutdetektori ja indikaatoriga, antennikaabel, dipoolantenn. 3 TÖÖ KÄIK 1. Tutvusin töö teoreetiliste alustega. 2. Asetasin antenni dipool positsioonile 75 ja reflektor risti dipooliga. 3. Määrasin poollainedipooli resonantssagedus, mõõtes dipooli pikkuse l ning arvutades selle alusel sageduse: Dipooli pikkus (l): 37,5 cm 3 *10 8 Sagedus: f 400MHz 2 * 0,375 4. Häälestasin generaatori arvutatud sagedusele. 5
talle mõjuvat elektrivälja. Iseloomustav dielektriline läbitavus. 3. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate konsentratsiooni n, triivikiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena. I = q*n*S*v Sõltub vabade laengukandjate arvust, kiirusest ja konsentratsioonist, juhtme ristlõikepindalast, laengukandja laengust. 4. Elektriliseks varjestamiseks nimetatakse mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. Teleri antennikaabel 5. Äikesepilves toimuv: Maapinna lähedal soojenenud õhk hakkab kiiresti ülespoole tõusma, sest soe õhk on külmast kergem. Tugevates tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad ja jääkristallid hõõrdumisel elektrilaengu. Suuremate piiskade laeng on negatiivne, väiksematel aga positiivne. Väiksemad kergemad piisad tõusevad kõrgemale. Äikesepilve ülaosa positiivne ja alaosa negatiivne. Suurem osa välgulöökdest toimubki äikesepilve erinevate osade vahel. 6
asi juba kahtlasemaks -- mida kaugemal on AP ja mida rohkem on takistusi seda suurem on tõenäosus, et mingit signaali sealt ei tule. Loomulikult on alati võimalik võtta ette meetmeid signaali püüdmiseks (võimsam antenn, kõrgem mast jne), aga alati tasub kalkuleerida, kas ei oleks odavam tegelikult tekitada endale lähemale veel ühte AP'd, sest näiteks liiga võimsat antenni kasutades võib tulla ebameeldivusi Sideametiga. Väga kõrge antennimasti puhul peate arvestama, et antennikaabel, mis pikki vahemaid suhteliselt ilma kadudeta (vahemaa üle 20 meetri) välja kannataks võib maksta üle 100 krooni meeter. Riistvara Oletagem siiski, et teil on kindlalt teada levi olemasolu ja samuti on olemas aimdus sellest, mis suunas AP asub. Siis on vaja hakata mõtlema, millist riistvara soetada ja palju see maksab. Esimene raudne reegel WiFi võrgukaartide valikul -- olenemata, kas tegu on PCI või PCMCIA kaardiga -- tal peab olema pistik välise antenni ühendamise jaoks
summa on 0. Siis laenguid enam ei eraldu. Laengu pinnad on tasakaalus. JÄRELDUS: Laengute tasakaalu korral juhi sees elektriväli puudub. Sellel põhineb varjestamine.Juhi sees elektriväli puudub. (Ntv:älgu korral tuleb torusse ronida.) s=E/E Juhid on dialektilise konstandiga . Elektriline varjestamine on mingi keha kaitsmine elektrivälja mõju eest. Varjestatav ese paigutatakse mellkesta v metallvõrku, millel saavad tekkida industreeritud laengud. (nt teleri antennikaabel) DIELEKTRIKUD ELEKTRIVÄLJAS Siin on pos. Ja neg. Laeng üksteisega seotud.Seotud laengud ei saa vabalt liikuda, vaid ainult pöörduda. Kui palju nad pöörduvad, sõltub välja tugevusest. Pinnalaengute vahel tekib lisa elektriväli. Näeme, et lisaelektriväli on vastupidine välisele elektriväljale. Järelikult väheneb väljatugevus aine sees. Kuna laengud vabalt liikuda ei saa, siis saab
annaabi.ee 
