hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus 1 gorgo pea maha lõi. (Antiigileksikon, 1983). Bellerophon, ka Bellorophonthes, kes oli ühe müüdi kohaselt Korintose kuninga Glaukose poeg, ent keda peeti ka merede valitseja Poseidoni ja targa sureliku Eurynome pojaks, taltsutas Pegasose Athenalt unes saadud kuldsete, ennenägematult ilusate valjastega, saades kuulsa looma peremeheks. Tirynsi2 kuninga Proitose abikaasa Anteia armus Bellerophonisse, kes naise ära põlgas. Anteia nõudis Bellerophoni tapmist. Et Proitos oli noormeest oma lauas kostitanud, ei saanud ta Bellerophoni tappa ning saatis ta Aasiasse Lüükia kuningale kirja viima, kes enne teate lugemist Bellerophoni samuti külalislahkelt kohtles ning seega ei julgenud Zeusi viha kartev kuningas kirjas sisaldunud soovi täita. Bellerophon saadeti tuld sülgavat koletist Chimairat (Kimääri) tapma
püüda. Ta läks aasadele hobust otsima ning leidis oma eesmärgi joomas Peirenest, allikast. Bellerophontes lähenes loomale ettevaatlikult, kuid too ei kartnud üldse ning laskis end rahulikult valjastada – Athena võlujõud oli mõju avaldanud. Nüüd oli Bellerophontes kauni Pegasose peremees. Bellerophontes pagendati erinevate müütide järgi kas isa või venna surmas kahtlustatuna Korintosest. Ta rändas Argosesse, kus jäi peatuma kuningas Proitose juurde. Proitose naine Anteia armus Bellerophontesesse, ja kui noormees talle selja pööras ja kuningannaga mingit tegemist teha ei tahtnud, pöördus too vihahoos oma mehe poole ning kaebas, et külaline on teda häbistanud ning peab surema. Proitos sai maruvihaseks, ent ei tihanud Bellerophontest oma käega tappa, kuna too oli kuningaga ühes laus istunud ning ta külaline. Proitos haudus välja kavala plaani. Ta saatis noormehe kirjaga Lüükia kuninga juurde Aasiasse. Kirjas soovis ta kulleri surma
why so odd a result as LEB KAMAI would be desired, or why secrecy was wanted. Some have even thought Sheshach the name of a Babylonian district. But the idea of simple scribal manipulation, which would mean that such desires never even existed, and which is advanced by modern authorities and bolstered by the similar examples from other cultures and by the predilection of scribes for amusing themselves with word and alphabet games, seems the best explanation. "Queen Anteia, Proetus's wife, had fallen in love with the handsome youth," the "incomparable Bellerophon . . . who was endowed with every manly grace, and begged him to satisfy her passion in secret." So Homer begins the story in the Iliad that includes the world's first conscious reference to—as distinct from use of—secret writing. "But Bellerophon was a man of sound principles and refused. So Anteia went to King Proetus with a lying tale. 'Proetus,' she said, 'Bellerophon has tried to ravish me
annaabi.ee 
