(tuhk+gaas). Neid esineb seal, kus esineb vulkaanegi. 32. Mida kujutab endast maavärin ja miks see tekib? Maavärin on maasiseste pingete äkilise vabanemise tagajärjel maapõues tekkinud tõuge. 33. Nimeta piirkondi, kus võib tõenäoliselt esineda tugevaid maavärinaid. Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, kaukasuse mäestik, Tsiili, Panama, Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini ps, Antartise manner, Hisp. lõunaosa, California ps, Pakistan. 34. Miks ei anna Mercalli skaala objektiivset infot maavärina tugevuse kohta? See põhineb visuaalsel hindamisel ning ei aita määrata maavärina tugevust, kuna purustuste hulk sõltub peale tugevuse ka mitmest muust asjaolust. 35. Miks Mehhikos esineb tihti maavärinaid? Kookose laama ja Põhja-Ameerika laama piirkond. See asub laamade äärealal. 36. Millest sõltub maavärina tekitaud purustuste (ka ohvrite) hulk?
Vaikne ookean 166241740 4639 11034 Atlandi ookean 86557800 3927 8607 India ookean 73426500 3964 7726 Lõuna ookean 20327000 4000-5000 7235 Arktiline ookean 13324540 1205 5451 Lõuna ookeanit tunnustatakse 2000 aastast see hõlmab endised atlandi vaikse ja India ookeani osad ning ümbritseb antartise mandrit kuni 60 lõunalaiuskraadini. Mailma suurim, vaikne ookean, saab jõgede kaudu väga vähe magedat vett. Atlandi ookean saab kõige rohkem magedat vett kuna temasse suubuvad mailma suurimad jõed: Amasoonas, Missisipi ja teised. Merevee soolsust mõõdetakse promillides mis näitab mittu grammi mineral ainet on lahustunud 1 liitris vees. Mailma mere keskmine soolsus on ligikaudu 35 promilli. Kõige soolasem kuni 40 promilli on punanemeri ja Pärsia lath.
annaabi.ee 
