Sügavus enamjaolt 3400 5300 m, suurim mõõdetud sügavus 8742 m. Põhjast piirab Atlandi ookeani kaks suurt saart Island ja Gröönimaa, idast Euroopa ja Aafrika, läänest Põhja - ja Lõuna-Ameerika, lõunast Antarktika. Põhja - Jäämerega on Atlandi ookean ühendatud läbi avalõigu, mis läbib Suur-Brittanniat, Islandit, Taani ja Davise väina, India ookeaniga Aafrika lõunatipu (kuni Antarktikani) kaudu, Vaikse ookeaniga Drake'i ja Magelhãesi väinade ja Panama kanali kaudu. Atlandi ookeani põhi on liigendatud veealuste mäeahelikega mitmeks üksteiesest eraldatud süvikuteks sügavusega 5 8 tuhat meetrit. Põhjaosas ulatub Põhja Jäämerelt tulev triivjää ja jäämäed kuni 40° põhjalaiuseni. Antarktilised jäämäed ulatuvad oookeani lõunaosas kuni 35° lõunalaiuseni. Tähtsamateks pinnahoovused: 1) Golfi hoovus soe 2) Labrodori hoovus külm
tugevasti arenenud lihased. Iseloomulik on ka vagellimuste keha katete ehitus. Mõnikord on need lihtsad terava tipuga okkad, teinekord soomused; kord on nad naaskelteravad, kord suuremal või vähemal määral nüri otsaga, kord teravad kui nuga. Vagellimused elavad mitmesugustel sügavustel. Nad elavad kas mudasel merepõhjal või hüdraloomade ja õisloomade kolooniates, süües nende polüüpe. Vagellimused on levinud maakera peaaegu kõikides meredes Arktikast Antarktikani. Nende liikide arv on suhteliselt väike. Vagellimuste toidu koostise ja toiduhankimisviisi kohta on andmeid väga vähe. Paljudel liikidel osutus sooltoru selle sisaldise uurimisel tühjaks. 4 KLASS: SOOMUSLIMUSED Soomuslimuste klassi kuuluvad omapärased mereloomad. Enamikul soomuslimuste liikidel on piklikovaalne keha. Nende kumer selg on kaetud kojaga. Soomuslimuse alumisel, kõhtmisel küljel paistab lameda tallaga lihaseline jalg
annaabi.ee 
