ja Liivi kubermangust. Sellega oli Eestlastega asustatud territoorium ühtne. Esimest korda Eesti ajaloos. Eestimaa kubermangust olid välja arvatud Narva linn ja Setumaa. Eesti kubermang jaotus maakondadeks ja valdadeks. Kubermangu komissariks oli Jaan Poska. Kevad 1918 - Eesti okupeeriti Saksa vägede poolt. 3.03.1918 - Bresti rahulepingu alusel jäid Eesti ja Liivimaa (Eesti ja Läti) vormisliselt Venemaa võimu alla, kuid siia paigutati Saksa väeosad. Selle tulemusena Antantei riigid tunnustasid Eesti riiki de facto. Saksalsed üritasid Eestit ja Lätit Saksamaaga liita. Taheti moodustada Baltihertsogi riiki. Augustis 1918 sunniti Berliinis Venelasi loobuma Eestist ja Lätist. September 1918 - Saksa keiser kirjutas alla balti riikide iseseisvuse tunnustamise aktile. Balti Hertsogi riik kuulutati välja novembris. 11.11.1918 - Saksamaa kapituleerus I maailma sõjas. Sellega kadus ka Baltihertsogi riik. 27.11.1918 - eestlased otsustasid venelastele vastu hakata. 28.11
Isolatsioon lõppes 1868. Võeti kasutusele arenenud riikide saavutused. See tekkitas majanduse väga kiire kasvu. Algharidus muudeti kohustulikuks. Tokyosse rajati palju koole, seal hulgas ka palju ülikoole. 1912-1926 Keiser Yoshihito Taisho ajastu - suur õiglus. 1926-1988 Keiser Hirohito Syowa ajastu - valgustatud rahu ja haritud maailm. 1988 - Keiser Akihito. 4.9.2 TÖÖSTUSLIK REVOLUTSIOON. 1904-1905 - Vene-Jaapani sõda. Peale I maailmasõda, kus võideldi Antantei poolel, sai Jaapan enda hallata Saksamaa aasia kolooniad: Riukiu, Taivan, Korea, Marshali, Mariaani ja Karoliini saared. Jaapani osakaal maailmaturul kahekordistus. Keisri kõrval oli tähtis salaorgan Genro. Jaapna oli mitmeparteiline riik, tugev mõju ususektidel ja sõjaväel. 1918-1922 - Jaapn sõdis Madzuurias Nõukogude Venemaa vastu. 1921-1922 Washingtoni konverents - teravnesid suhted USA ja Jaapani vahel, sest Jaapanil ei õnnestunud Hiina lahtiste uste poliitikat vältida