nov oli nende I koosolek) Eesti iseseisev riigike-Eesti Töörahva Kommuun (J. Anvelt) Vabadussõja sündmused · 7.jaan, Rahvaväe vastupealetund (soomusrongid) · Võnnu lahing-sakslased ja eestlased · Tartu rahukonverent (sõja lõpp) · Tartu rahuleping · Landeswehr; juuni-juuli, 1919, Võnnu · Eestlased suutsid oma iseseisvust kaitsta 1918-1920/ 1922- sündmused Venemaal Põhjakorpus-kindral Ludevnitz Antandiriigid ei tunnustanud EV veel riigiliselt, nad tunnustasid teda ,,de facto". Nad andsid EV'le laenu, sõjatehnikat jm. Dets, 1918, saabus Tln Inglise sõjalaevastik Mobilisatsioon kukkus läbi, sest eesti talupojad ei näinud sel mõtet. Sinna läksid vabatahtlikud: · Kuperjanovi partisanide pataljon · Kalevi malev · Gümnasistid Murrang Vabadussõjas saavutati jaanuaris, 1919. Siis algasid murdelahingud. Murrang saavutati tänu: · Välisabi-Inglise laevastik
Schhieffeni plaan Saksa sõjaplaani eesmärgid I MS-s: # Läänerindel Prantsusmaa purustada 39 päevaga. # Seejärel idarindele Venemaa vastu. Kogu sõda võita 3-4 kuuga. Plaan 17 Prantsuse sõjaplaani eesmärgid I MS-s: # Hoogne pealetung. # Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. # Lotringi ja Elsassi (Pr ajaloolised osad) hõivamine, sissetung Saksamaale. I MS sõdivad pooled (28.07. 1914 11.11.1918): # Antant ja Kolmikliit e Keskriigid. Sõja võitsid Antandiriigid. * 1907 Antant - Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Itaalia, Jaapan. * 1879 Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (hiljem Antandi poolel), Türgi, Bulgaaria. Marne'i lahing oli lahing I MS, mis toimus 5.12.09 1914. Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis, Prantsusmaa pealinn. Lahingus olid kaotused enam-vähem võrdsed
annaabi.ee 
