lubas NATO vähendada oma relvastust piirkonnas. Külma sõja lõpp. 1991 · 20. august taastatakse Eesti Vabariik · 6.09 tunnustab NL Balti riiklikku iseseisvust · 17.09 võetakse Eesti ÜRO-sse · 25.12 laguneb NL 1992 · 20.06 läheb Eesti üle oma rahale · 28.06 vüetakse rahvahääletusel vastu EV põhiseadus 1994 · Võõrvägede lahkumine Eestist jõuab lõpule. I MS 28.07.1914 kuni 11.11.1918. Sõdisid Antandid (Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi). Sõda lõppes, kui Antandid ja Saksamaa esindajad kirjutasid alla Compiegne'i vaherahule, Saksamaa alistus. Talle suruti peale Versailles'i rahu, mis nõrgendas Saksa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas sõjalise ja potensiaalse jõu NL vastu. Versaille'i rahu 10.01.1920 jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I MS.
Autode tootmine suurenes. Majandustase langes. Hakatakse ainult tootma relvi, sõjamoona, sõjavarustust. Tarbekaupade tootmine vähenes. Hakatakse kasutama laste ja naiste tööjõudu. Tagajärjed olid kohutavad. Palju inimesi sai surma, elatustase vähenes, vaimsed kannatused, nälg. Venemaa nõrgenes ning Saksamaa varises kokku. Paljud riigid said vabaks: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome, Ungari. Riigid said palju kahju sõjast. Võitsid ikkagi Antandid. 15. VENE REVOLUTSIOON (õpiku II osast lk 90-93) Venemaal oli majanduslik laos, sisepoliitiline kriis. Sõda Saksamaaga on toonud palju kahju. Rahvas oli nälgas. Hakati streikima ja mässama. Tapeti Nikolai II koos perega ja Romonivite dünastia oli hävitatud. Võimule tuli ajutine valitsus. Nemad üritasid Venemaa olukorda parandada, aga kahjuks ei tulnud sellest midagi välja. Kornilovi mässukatse, kaos riigis, armee lagunemine, sisepoliitilised probleemid lasid bolsevikel
annaabi.ee 
