aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine inimloomuse võõrandumist inimesest, mis ilmneb inimestele töö tunnetamisena orjusena, vabaduse piiranguna. Kuna võõrandumine tekkis majanduses (tootmissuhete pinnal), siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, eshatoloogilises lõppstaadiumis, kus saavutatakse inimkonna õnn ja antagonismid varisevad. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. · Uute mõistete abil uue ühiskonnateooria sõnastamine (1845-1848). 1848 aasta, jällegi koos Engelsiga: "Kommunistliku partei manifest", millest saab uue liikumise poliitiline programm. 1859 ilmus "Poliitilise ökonoomia kriitika", 1867 aastal "Kapitali" I osa. Nendes töödes pannakse alus uuele ühiskonna teooriale, millest järgnevalt lähemalt:
on töö teisel kujul, seega on võõrandumine samas ka töö võõrandumine. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine inimloomuse võõrandumist inimesest, mis ilmneb inimestele töö tunnetamisena orjusena, vabaduse piiranguna. Kuna võõrandumine tekkis majanduses (tootmissuhete pinnal), siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, eshatoloogilises lõppstaadiumis, kus saavutatakse inimkonna õnn ja antagonismid varisevad. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. · Uute mõistete abil uue ühiskonnateooria sõnastamine (1845-1848). 1848 aasta, jällegi koos Engelsiga: "Kommunistliku partei manifest", millest saab uue liikumise poliitiline programm. 1859 ilmus "Poliitilise ökonoomia kriitika", 1867 aastal "Kapitali" I osa. Nendes töödes pannakse alus uuele ühiskonna teooriale, millest järgnevalt lähemalt: 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism
annaabi.ee 
