Ta oleks tahtnud õppida Müncheni ülikoolis germanistikat. Kuid ta astus siiski Praha ülikooli. Esialgu õppis ta kaks nädalatkeemiat ning seejärel vahetas eriala ja hakkas õppima juurat. Ülikooli lõpetas Kafka 1906. aastal. Pärast aastast juurapraktikat kohtu juures töötas ta aastatel 1907-1908 juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali. Aastatel 1908- 1922 töötas Kafka poolriiklikus Böömi Kuningriigi Tööliskindlustusseltsis (Arbeiter- Unfall-Versicherungs-Anstalt für das Königreich Böhmen). Aastal 1917 avastati tal tuberkuloos. Kafka ravis ennast korduvalt sanatooriumites, kuid ta tervis ei paranenud ja 1. juulil 1922 jäi ta pensionile.Franz Kafka oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud.Teosed: "Metamorfoos" (1915) , "Otsus" (1916) , "Karistuskoloonias" (1919) , "Maa-arst" (1919) , "Näljakunstnik" (1924) , "Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004) , "Loss" (1926) , "Ameerika".
ka hiljem ühiskonnas toime tulla ning parimal juhul vabaneda ka oma nö hälbest panna toime kuritegusid. Teisel juhul väljendub kasu turvatundes, et kinnipeetav, kes vabaneb karistusjärgsest kinnipidamisest, ei ohusta enam ühiskonda. Teiseks võimaluseks on asutada ohtlike kurjategijate jaoks kinnipidamisasutused. Selline meetod on kasutusel näiteks Saksamaal, kus paigutatakse julgestusvangistust kandvad sikud sotsiaalteraapilistesse asutustesse - sotzialterapeutisce Anstalt.40 Seal viiakse kinnipeetavate parandamiseks ja resotsialiseerimiseks läbi kriminaalprognoosil põhinev teraapia. Ka Saksa Konstitutsioonikohus on leidnud, et kriminaalkurjategijate resotsialiseerimine on põhiseaduslik ülesanne ning et kinnipidamist peab tingimata täiendama mõistlik kriminaalteraapia. Sellest tulenevalt on kinnipidamisasutused kohustatud vabadusekaotuse kahjulikku mõju võimaluste piires tasandama
ideologischen Ausverkauf an die Westmächte, durch die Wiederaufrüstung und später die Einfüfrung der Notstandsgesetze in Deutschland entwickelt sich ein Bewusstsein und auch die Mögichkeit für die Wirkungen der Theatersprache und Bühnenrealität. ******* 60er JAHRE Als was betrachtet Rolf Hochhuth die ,,Schaubühne"? Welche Traditionen befolgt er? Rolf Hochhuth hat die ,,Schaubühne als moralische Anstalt", in Schillers Tradition, wieder zum Leben erweckt. Warum spricht man ,,1968" vom Tod der Literatur? Hans Magnus Enzensberger sprach beispielsweise 1968 in ,,Gemeinplätze, die neueste Literatur betreffend" vom Sterbeglöckchen für die Literatur. Worum ging es ihm (und den beiden anderen genannten Autoren) eigentlich? Die bürgerliche Literatur sei tot, verkündete Hans Magnus Enzensberger 1968 ebenso dramatisch wie apodiktisch, man könne keinesfalls so weiterschreiben wie zuvor.
annaabi.ee 
