ŠVEITS Aastal 1910 sõitis Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast mida ta otsustas jääda elama Šveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Perekond elas Clarensis ja Lausanne'is 1920. aastani. Siin valmisid Stravinskil mitmed maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks Lausanne'is kirjutas ta balleti "Petruška" (1911) ja Clarensis "Püha kevad" (1913) ja "Pulcinella". Viimane esietendus 15. mail 1920 Ernest Ansermet' juhendamisel ja Pablo Picasso dekoratsioonidega. Šveitsis sündis tema teine poeg Svjatoslav 1910. aastal, kes võttis täiskasvanuks saades nimeks Soulima, ja 1913. aastal tütar Milena. Viimase raseduse ajal avastati Jekaterinal tuberkuloos ja ta paigutati Leysini sanatooriumisse. Juulis 1914 käis Stravinski põgusalt kodumaal ja naasis Šveitsi vahetult enne piiride sulgemist Esimese maailmasõja puhkemise tõttu. Pärast sõja lõppu otsustas Stravinski Venemaale mitte naasta.
käsitlevad džässi kui nähtust, pööramata mingit tähelepanu muusikute rahvusele või päritolu- maale, teised pööravad põhitähelepanu just džässi arengule mingi kitsama territooriumi/riigi piires. Praeguseks on džässist kirjutatud sadu uurimusi. Esimese valdkonna uurimusi on kahtlemata tunduvalt rohkem, džässi on analüüsinud nii Frankfurdi koolkonna filosoofid Theodor Adornoga eesotsas kui ka silmapaistvad muusikud ning kriitikud Ernest Ansermet’st 12 ja Robert Goffinist alates. 5 Käesolevas uurimuses ongi džässi kui kultuurinähtuse üldisema käsitluse ja varasema arengu küsimustes toetutud põhiliselt esimese valdkonna uurimustele kui ilmselt kõige usaldusväärsematele allikatele (Feather 1960; Porter 1992; Gabbard 1995; Berendt 1999; Strinati 2001). Teise valdkonna vastu on suuremat huvi üles näidanud just väiksemate rahvuste, näiteks
annaabi.ee 
