MUUSIKATEOSE ANALÜÜS 1. Etapp - ettevalmistus 1. Valida omal valikul üks teos, millest analüüs kirjutada. Võib olla ka osa mõnest suurteosest (nt aaria või koor ooperist, laul muusikalist). Sobivab laulud, koorilaulud, soolopalad, ansamblipalad, ka rahvalaulu töötlused jne. 2. Otsida teose kohta infot. Väga hea, kui õnnestuks leida ka noot, sest see teeb töö lihtsamaks. Vajadusel küsi abi! Kui loost nooti ei leia, siis on abiks ka tekst (sõnad), mille abil saab teose ülesehitust kirjeldada jms. 2. Etapp – analüüs Sissejuhatus: Teose pealkiri, žanr (kui osa suurvormist, siis ka suurvormi nimi nt. aaria ooperist, 1 osa kontserdist). Žanr määrata nii täpselt kui oskad.
a. kirjutatud laul "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni koorilaulud on eranditult homofoonilised, harva on kasutatud üksikuid imitatsioonivõtteid. Harmoonia on lihtne, isegi primitiivne, toetudes peamiselt põhiastmetele. K. A. Hermanni soololaulud ei erine temaatikalt, meeleolult ja helikeelelt millegagi tema koorilauludest. Klaverilooming on kirjutatud saksa salongiheliloojate ajaviitepalade otsesel eeskujul ning neil pole muusikalist väärtust. K. A. Hermanni viiuli- ja ansamblipalad kujutavad endast lühikesi, arendamata eesti rahvatantsuviise. Nad olid mõeldud tantsude saateks ja koduseks musitseerimiseks. Lavalis-muusikaline teos "Uku ja Vanemuine" on kirjutatud rahvamuistendi aineil. Naiivsele süzeele vastab diletantlik muusika. Ehkki K. A. Hermanni loomingus on palju diletantismi, ei puudu tal tähtsus ka heliloojana. Mitmed tema koorilaulud on veel tänapäevalgi populaarsed ("Kui Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska" jne.)