S.P Projekt, mis 1986. aasta Tartu muusikapäevadel tunnistati tugevaimaks instrumentaalansambliks. Põder ja Vaigla tehnilist taset hinnati kõrgelt juba 1983. aasta muusikapäevadel, kui nad tunnistati mõlemad oma instrumendil 24 parimaks. Mõlemad on oma ideid lisanud ka Ultima Thule muusikasse. Kollektiivi kokkuliitjaks oli aga Tõnis Mägi, kes nagu teisedki ansambliliikmed hindas intensiivselt läbitunnetatud, isikupärast ja väljendussuutlikku muusikat. Ultima Thule muusikuid ühendas armastus rhythm and blues'i vastu, mis kaheksakümnendate lõpus ka nende kontserdikava valitsevaks stiiliks oli. Sõnade autorid olid Ott Arder, Vladislav Korzets, Hardi Volmer, Peep Ilmet ja Joel Sang, kes hoolitsesid Ultima Thule lauludes äärmiselt olulise punkti sõnumi eest. (ibid: 155-156) 3.2.7. Singer-Vinger Singer-Vinger hakkas tegutsema 1986. Aastal
Džässimprovisatsiooni vormiliseks aluseks ja organiseerivaks printsiibiks on kujunenud chorus – vormel, mis vastab ühele vormi täispikkusele ja üldjuhul pala jooksul ei muutu. Chorus’te arv improvisatsioonis ei ole väikse ansambli puhul tavaliselt piiratud, sõltudes põhiliselt hetkeinspiratsioonist; harilikult lepitakse enne mängima asumist kokku vaid soolode (3–6-liikmelistes ansamblites saavad soleerimise võimaluse sageli kõik ansambliliikmed) järjekord. 46 Suurtes džässorkestrites muidugi nii lihtsalt ei saa ja siin on vajalikud küllaltki täpsed seaded, kus on arranžeerija poolt jäetud täpselt määratletud soolo-chorus’te kohad erinevatele pillidele ning neile ka sageli taustapartiid välja kirjutatud. Erandeid aga leidub ja nii oli siinkirjutajal võimalus Duke Ellingtoni orkestri kontserdil näha vaba käsitlust kirju- tatud arranžeeringust, kus maestro võimaldas solistil mängida rütmigrupi ja orkestri tausta-
annaabi.ee 
