enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp. Nt kirjutatakse > kirjutakse, inimesesse > inimesse. · Metatees on häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis. Nt kellelegi > kellegile. 33. Miks tekivad siirdehäälikud? · Siirdehäälikud on lisahäälikud, mis hääldatakse kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele. Tekivad seetõttu, et oleks lihtsam hääldada. Nt leh e m, vih e m, ansambl > ansamb e l. 34. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? · Võnkumist iseloomustavad sagedus, periood, amplituud. 1. Sagedus täisvõngete arv mingis ajaühikus, tähis f, valem: f=n(arv)/t(aeg), ühikuks (Hz). 2. Periood ühe täisvõnke sooritamise kestus, tähis T, valem: T=1s/f. 3. Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist. 35. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)?
Speek intervjuus 86 siinkirjutajale mainis, tehti mõnigi kord populaarsest saksa meloodiast korralik svingistiilis arranžeering, mis saksalikus stiilis tantsumuusika osa veelgi vähendas. Kümne aasta jooksul oli peale kasvanud ka uus noorte andekate improviseerimis- ja arranžeerimisvõimeliste muusikute põlvkond, mis muutis üldpildi oluliselt huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Tantsumuusika üldpildis lisandus toodud kollektiividele veel hulk meeleolumuusika ansamb- leid ja rahvalikumat tantsumuusikat mängivaid orkestreid. Viimaste kohta ei ole küll midagi täpsemat teada. Džässorkestritega suutiski edukalt võistelda vaid J. Pori orkester (vt foto 26), mis pillide koosseisult ja seega ka kõlapildilt oli üsnagi džässorkestriga sarnane. Põhiline 86 Intervjuu 17.05.2006 Stockholmis. 51 erinevus oli repertuaaris, mis J. Pori orkestril oli oluliselt rahvalikum ja lihtsakoelisem 87 .
annaabi.ee 
