20. Suur nälg- põhjused ja tagajärg Põhjuseks oli väga halb ilmastik, mis ei lasknud viljal kasvada ning tulemuseks oli 70 000- 75 000 ehk 20% rahvastiku surm. 1. Bengt Gottfried Forseluse panus haridusse - Õpetas välja koolmeistreid 2. Heinrich Stahl - koostas esimese eesti keele grammatika 3. Johann Hornung - avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid 4. Anreas ja Adrian Virgilius - tõlkisid ja toimetasid Uue Testamendi 5. Tartu Ülikooli rajamine Rajas Gustav II Adolf, avati 15. oktoober 1632 6. Bastionid olid kaitseehitised, viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused
Vaimuelu 1. Bengt Gottfried Forseluse panus haridusse. Eesti keelse koolivõrgu areng. Forselius kirjutas ise Aabitsa, kuna raamatuid ei olnud. Lugema õppimise uus võte tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. Alustad talupoegade tasuta õpetamist. 2. Heinrich Stahl. Tallinna toomkiriku õpetaja. Koostas esimese eesti keelse grammatika. 3. Johann Hornung. Avaldas ladina keelse eesti grammatika. 4. Anreas ja Adrian Virgilius. Tõlkisid Uue Testamendi eesti keelseks. 5. Tartu Ülikooli rajamine. 1632. Aastal. Tänu Johan Skytte soovile, muuta gümnaasium ülikooliks. Kuningas nõustus. 6. Bastionid. Uut tüüpi kaitseehitised. Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused. Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale.
eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Johann Hornung-baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees; 1693. aastal avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid (need reeglid, mida meie tunneme nn vana kirjaviisi nime all, kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani). Andreas (isa) ja Adrian Virginius(poeg)-1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus (Vastne) Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Anreas Virginius ja tema poeg Adrian; muuhulgas oli see esimene läbinisti eestikeelne raamat; käsikirjaliselt jõuti valmis ka Vana Testamendi tõlkega ja Uue Testamendi põhjaeestikeelse esitusega, kuid Põhjasõda takistas nende trükki jõudmist. August II Tugev-Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst, kes sõlmis 1699. aastal Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu; Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August