Ärkveloleku tähelepanu – 1) somnolentne mutism – ei liigu, ei vasta; 2) coma vigil – jälgib, kuid ei reageeri. b. Tähelepanu kitsamas mõttes – 1) triiviv tähelepanu – fikseerib hetkeks, kuid „vajub ära“; 2) hulkuv tähelepanu – nt deliirium; 3) teadvusliku, suunatud tähelepanu häire – nt trail making test 1-A-2-B-… 6. Ebanormaalne teadlikkus a. Hoolimatus ehk anosodiaphoria – ükskõik, ei huvita. b. Anosognosia 1 – haigusteadmatus – somatoparaphenia, halvatud jäseme mitteomamine – ei saa aru oma tegevusetusest, enda arust oskab ja tegi. c. Anosognosia 2 – 1) Antoni sündroom – kortikaalse pimedusega haige arvab, et näeb (sagemini O prk kahjustus); 2) Misoplegia – ei salli haiget poolt. 7. Isiksus ja emotsioonid a. Ajejõu (drive) langus – jõud, mis aktiveerib inimese impulsse. b. Apaatia või pidurdamatus. c. Enesekontrolli langus.
2) pseudohallutsinatsioonid (meelepettelised elamused, mis millegipoolest erinevad tegelikkusest). Psühhosensoorsed häirete korral on häiritud kas üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks või seostumine varasema kogemusega. Agnoosia (agnosia) - tajutavaid objekte ei tunta ära - visuaalne agnoosia - võimetus ära tunda vaadeldavaid objekte või isikuid; - astereognoosia (astereognosis) - võimetus ära tunda katsutavaid objekte (taktiilne agnoosia); - anosognoosia (anosognosia) - võimetus tajuda puuet, haigust; - somatopagnoosia (somatopagnosia) - võimetus tajuda oma keha; - kuulimsagnoosia - võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat /agnoosia on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega/ Derealisatsioon: (derealization) häiritud on väliskeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks. Derealisatsioonielamus võib esineda joobes (hallutsinogeenid,
annaabi.ee 
