äratundmiskohta, see põhjustab NA või K- kanali avanemise ja sensoripotensiaali tekke. Haistmistaju teke. Taju intensiivsus sõltub nii aine keemiliseststruktuurist kui ka tema konsentratsioonist, lisaks aine liikumiskiirusest jne. Lõhnatundlikkus on maksimaalne esmasel kokkupuutel ainega. Pikemaajalisel kokkupuutel lõhnatundlikkus väheneb, tekib adaptsioon, mis areneb kiiremini, kui lõhnaaine mõjub pidevalt. Häired. Haistmistaju nõrgenemist nim. hüposmiaks, puudumist anosmiaks. 12. Maitsmismeel. Maitsmiselundiks on keel. Selle näsade (vall- ja seennäsad) epiteelis esinevad maitsmispunagad ehk karikad (vt. joonis 1); need koosnevad rakkudest, mille ümber keerduvad maitsmisnärvide lõpmed. Igal pungal on pinnal ava, mille kaudu ärritavad ained pääsevad maitsmisrakkude juurde; seal ärrituvad maitsmisnärvide lõpmed ning erutus kandub juhteteede kaudu maitsmiskeskusesse ajukoores. Seennäsasid on arvult mõnisada, nad asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1
Lõhnatundlikkus on max esmasel kokkupuutel ainega. Pikemajalisel kokkupuutel lõhnatundlikkus väheneb, tekib adaptatsioon, mis areneb kiiremini, kui lõhnaaine mõjub pidevalt. Treenitud inimesed suudavad eristada kuni 5000 erinevat lõhnaainet. Lõhnaaine klassifikatsiooni järgi eristatakse vürtsikat, lille-, puuvilja-, vaigu- , põlemis- ja roisulõhna. Haistmistaju nõrgenemist nimetatakse hüposmiaks ja haistmistaju puudumist anosmiaks. 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Maitsemeele tähtsus: toidu kontrollimine enne seedekanalisse minemist. Erinevate keemiliste ainete ja nende gruppide detekteerimine: süsivesikud magusad, NaCl soolane, happed hapud, valgud ja aminohapped võivad anda erinevaid maitseid. Maitse- ehk maitsmissensorid asuvad kelle pealispinna keelenäsadel. Eristatakse seen-, leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse- ehk maitsmiskarikaid.
annaabi.ee 
