kaalust juurde. Anoreksiaga kaasneb ebatervislik kaalukaotus ja kaalu kontrollimise meetodid nagu näiteks välditakse mõne toidu söömist või enese näljutamine. Lisaks võetakse appi ka teised tegevused, et kaalust alla võtta: liigne trenni tegemine, esilekutsutud oksendamine või lahtististe kasutamine. Inimesed, kellel on anoreksia võivad arvata, et on ise paksud, kuigi tegelikkuses on alakaalulised ja äärmiselt kõhnad. Anoreksial võivad olla negatiivsed efektid inimese füüsilisele, psüühilisele ja sotsiaalsele heaolule (Shepphird, 2010). Kui inimesed ei saa piisavas koguses vajalikke toitaineid söögist, siis kannatab ka vaimne pool – tekib meeleolude vaheldumine ja sotsiaalne elu võib olla häiritud (Kalbri, 2007). Söömishäired algavad tavaliselt nooruses, kõige tihedamini vanuses 14-18 (Kalbri, 2007). Teismeliste seas on see kolmas kõige levinum krooniline haigus (Nordqvist, 2014). See
4. Anoreksia Anoreksia ehk neurogeenne isutus (ld.k Anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Anoreksial eristatakse kolme kujunemise faasi: 1.) Vähendatakse kaloririkaste toitude tarbimist ja suurendatakse kehalist aktiivsust; 2.) Jäetakse ära osad toidukorrad, hakatakse valetama oma lähedastele, suurendatakse kehalist koormust trennimaania; 3.) Minimaliseeritakse tarbitava toidu kogus, hakatakse kasutama lahtisteid ja veeväljuteid, tekivad haiglaslikud sundmõtted toidu ümber.
annaabi.ee 
