endorfiini, mis muudab inimese rahulikuks ja õnnelikuks. Kui oled ärritatud, siis võivad head teha harjutused, mis nõuavad sügavat hingamist – näiteks jooksmine. Ületreenimine- Ülemäärase treeningu tulemusena hakkab organism kasutama varusid, mida ei jätku ka lõputult. Organism vajab energiat kõikide funktsioonide täitmiseks. Liigne treenimine ja dieedipidamine viitab tihti toitumishäirele, mis võib areneda anoreksiaks. PS! Regulaarne füüsiline koormus toob kasu nii südamele, ajule kui ka kogu kehale. Toitumine enne ja pärast treeningut Aeroobne Enne aerbooset- süsivesikud, rasvapõletuse eesmärgil vähem süüa. ca. 1h ennem trenni Aeroobse kestel- vesi, energiajook Peale aerbooset- valgud. Ka aeroobne treening tekitab organismis kataboolse olukorra ning treeningjärgselt tarbitud valgud panevad sellele punkti. Süsivesikutega peaks ootama ca. poolteist tundi. Tarbitavad süsivesikud
söömist piirata. Buliimia põhjused on psühholoogilised ja tihti tunneb seda põdev inimene, et tal jääb puudu enesekontrollist. Buliimiahood on erinevad - ülesöömist ja oksendamist võib ette tulla paar korda kuus, raskematel juhtudel aga kuni paar korda päevas. Ka see haigus võib kaasa tuua raskeid tervisehädasid: südame rütmihäireid, hammaste lagunemist, haavandeid söögitorus, kõhus ja kurgus, lahtistisõltuvust jm. Buliimia võib areneda anoreksiaks või vastupidi. Diagnostilised juhised Kindlaks diagnoosiks on vajalik kõik järgnev: (a) Mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu söömishimu; tekivad liigsöömishood, kus lühikese aja vältel süüakse ära suur kogus toitu. (b) Patsient püüab toidu paksuks tegevale toimele vastu tegutseda ühel või enamal järgneval viisil: tahtlikult esilekutsutud oksendamine; lahtistite kuritarvitamine, vahelduvad nälgimisperioodid; söögiisu pärssivate ravimite,
annaabi.ee 
