lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Plekiääred muutusid sinakaks katseklaasis kus oli tükike tinaga kaetud raudplekki. Mis on anoodiks ja katoodiks esimesel juhul, mis teisel juhul? Kirjutada mõlema katse kohta anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Esimesel juhul: Anood (Zn): Katood (Fe): Teisel juhul: Katood (Fe): Anood (Sn): Millisel juhul on tegemist anoodse, millisel juhul katoodse kaitsekattega? Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? Esimesel juhul on tegemist anoodse kaitsekihiga, antud juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad. Teisel juhul on tegemist katoodse kaitsekihiga. 4. Protektorkaitse 4.1. Valada katseklaasi umbes 5 cm3 ja väikesesse keeduklaasi ligikaudu 1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisada mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6])
Anood (Zn): -¿=Zn¿ Zn 2 e ¿ 2-¿ ¿ Katood (Fe): -¿=Fe Fe+2 e¿ Teisel juhul: 2+¿ Katood (Fe): -¿=Fe¿ Fe 2 e¿ 2-¿ ¿ Anood (Sn): -¿=Sn ¿ Sn+2 e Millisel juhul on tegemist anoodse, millisel juhul katoodse kaitsekattega? Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? Esimesel juhul on tegemist anoodse kaitsekihiga, antud juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad. Teisel juhul on tegemist katoodse kaitsekihiga. 4. Protektorkaitse 4.1. Valada katseklaasi umbes 5 cm3 ja väikesesse keeduklaasi ligikaudu 1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisada mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi
(korrodeerub raud). Mis on anoodiks ja katoodiks esimesel juhul, mis teisel juhul? Kirjutada mõlema katse kohta anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid V: Sinist värvust on on näha tinaga kaetud raudpleki juures ehk siis tina puhul raud korrodeerub. 1) Anood Zn 2e- = Zn2+ Katood Fe + 2e- = Fe-2 2) Anood Fe - 2e- = Fe2+ Katood Sn + 2e- = Sn-2 Millisel juhul on tegemist anoodse, millisel juhul katoodse kaitsekattega? Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? V: Anoodiks on Sn. Kaitsekatte vigastused on ohtlikumad Sn puhul. 4. Protektorkaitse Valada katseklaasi 5 cm³ ja väikesesse keeduklaasi 1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisada mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Keeduklaasi asetada tükk raudtraati (rauast kirjaklamber) ja tsingigraanul nii, et nad kokku ei puutu
ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Ühte katseklaasi panna tükike tsingitud raudplekki, teise tükike tinaga kaetud raudplekki. Jälgida, kummas katseklaasis on plekiservade ümbruses näha sinist värvust st kummas katseklaasis tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Mis on anoodiks ja katoodiks esimesel juhul, mis teisel juhul? Kirjutada mõlema katse kohta anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Millisel juhul on tegemist anoodse, millisel juhul katoodse kaitsekattega? Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? 4) Protektorkaitse Valada katseklaasi 5 cm3 ja väikesesse keeduklaasi 1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisada mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Keeduklaasi asetada tükk raudtraati (rauast kirjaklamber) ja tsingigraanul nii, et nad kokku ei puutu. Katseklaasi asetada
Katoodireaktsioon: -0,44V –oksüdeerija 2) Katood – Sn Anood – Fe Fe 2e Fe 2 Anoodireaktsioon: -0,44V – redutseerija – raud korrodeerub 2 H 2e H 2 Katoodireaktsioon: -0,14V – oksüdeerija Millisel juhul on tegemist anoodse, millisel juhul katoodse kaitsekattega? 1) Anoodne kaitsekatte, sest Zn (anood) oksüdeerub Fe asemel 2) Katoodne kaitsekatte Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? Tinakattega on vigastused ohtlikumad, sest tina on rauast pingereas tagapool ja tinakatte vigastamine hoopis kiirendab raua roostetamist – anoodiks saab raud. Katse 6 – protektorkaitse. Väikesesse keeduklaasi valada ~1 mL väävelhappelahust ning lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi.
Vaskioonid eralduvad lahusest plaadile ning viimane omandab positiivse laengu, tsinkplaadilt eralduvad ioonid lahusesse, mistõttu elektrood omandab neg. Laengu. Tsink ja vask elektroodide vahele tekib elektrivool, kusjuures tsink on neg-ks elektroodiks (anood) ja vask on pos.ks elektroodiks (katood). Reaktsioonid: Katoodil – Cu2++2e=Cu (reduts.); anoodil Zn=Zn2++2e (oksüd.). See element on pööratav. Poleerimine põhineb füüsikalisel nähtusel, kui vool liigub mööda tippe. Anoodse poleerimise korral poleeritavad kehad asetatakse lahusesse, nad ühendatakse vooluallikaga nii, et üks oleks anood (detail), teine katood. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad esimesena. Poleerimisel kasutatakse suuremaid pingeid, kui galvaanilisel katmisel – terase poleerimisel on pinge 40-60V ja voolutihedus 400-600A/m2 ja elektrolüüdiks on HCiO4 lahus. Oksüdeerimisel on anoodiks detail. Kasutades erineva koostisega
annaabi.ee 
