"vee või reovee mahuühikus lahustunud hapniku mass või sisaldus protsentides küllastussisaldusest". Loodusvetes on hapnikusisaldus oluline parameeter, mis kirjeldab veeorganismide elutingimusi veekogus. Nt pärast rohke orgaaniliste reoainete jõudmist veekokku, pärastveeõitsengut või paksu jääkatte korral võib veekogu hapnikusisaldus (eriti öösiti) langeda veeloomade jaoks ellujäämise mõttes kriitilise piirini. Näiteks kalad taluvad täielikku hapnikunälga (anoksiat) mõne minuti, harva tunde. Üldiselt sõltub hapnikupuuduse taluvus veeorganismi liigist ja isendi füsioloogilisest seisundist. 5 1.3 Hapnikuringe Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee
U 20% insultidest hemorraagilised - Ühe kehapool enõrkus - Tundlikkuse ja nägemise häired - Afaasia - Tavalised on teadvusseisundi häired, tugev peavalu - Põhjuseks on kõrge ererõhk või hüpertensioon, arterite kongenitaalselld defektid jne Ajutraumad - Traumaatiline ajukahjustus – mehaanilisest vigastusest tekitatud ajukahjustus. Enamasti kukkumised või liiklusõnnetused - Uuringutes on kasutatud väga üldises tähenduses, vahel arvatakse ka insulti ja anoksiat siia - Esineb rohkem vanuses 15-24, sagedasem meestel Kinnine ajukahjustus - Kontaktjõudpaneb aju kolju sees liikuma. - 2 mõju – vahetu löögimoment ja vastulöögimoment - Aju on pehme kude, kolju on luuline struktuur. Aju põrutab liikumise käigus vastu tugevat koljut mõlemalt poolt. - Tekib hajusa loomusega kahjustus Traumade puhul difuussed tüüpi ajukahjustus mis eelkõige mõjutab frontaal- ja temporaalpiirkondade tööd
Patogenees. Infitseerumine toimub hingamistrakti vahendusel, bakterid levivad maksa ja põrna retikuloendoteliaalsetesse rakkudesse. Seal nad paljunevad, põhjustavad fokaalset nekroosi. Kopsud ja teised organid infitseeruvad hematogeense leviku tõttu, tekib lümfotsütaarne põletikuline vastus alveoolides ja intersitsiaalruumis. Tekivad kopsuturse, alveolaarmembraani paksenemine, nekroos, mõnikord ka verejooksud. Bronhioolidesse tekivad limakorgid – põhjustavad anoksiat, tsüanoosi. Infektsioon võib olla ka kerge võ asümptomaatiline. Epidemioloogia. Levib inimesele tavaliselt kuivanud linnurooja, -uriini, -hingamissekreetide sissehingamisel. Inimeselt inimesele levik on väga harv. Veterinaarid, loomaaiapidajad, lemmikloomapoodide töötajad ja linnundusala töötajad on kõrgenenud riskiga grupis. Haigused. 5-14 päeva inkubatsiooni, siis peavalu, kõrge palavik, külmavärinad, müalgiad. KNSi haaratus on tavaline: peavalu, aga