II vooru koduste ülesannete lahendused 1. (Annuiteedid) Onu Elmar saab praegu 12 000 krooni kuus palka ning soovib pensionilemineku ajaks (mis juhtub 25. aasta pärast) kokku koguda sellise rahasumma mis tagaks talle 20. aasta jooksul pensionil olles 75% praegusest palgast. Onu Elmar teab, et täpselt viie aasta pärast tänasest saab ta 200 000 krooni suuruse päranduse, mille ta samuti pensionifondi investeerib. Onu Elmar on oma palgakasvu suhtes pessimistlik ning ei arva et see järgmise 25. aasta jooksul tõuseks. See-eest valib Elmar üsna äkilise pensionifondi mille prognoositavaks aastaseks nominaalseks tulumääraks on kuni pensionile minekuni 12% ning pensionil olles 5%. Oletame nüüd, et Elmar teeb sissemakseid kord kvartalis kuid pensioni hakkab saama igakuiselt. A) Milline summa peab tal olema koos pensionile mineku hetkeks, et tagada soovitud pension? B) Kui palju peab ta...
16% igakuise kapitalisatsiooniga? 2.7. Laenud Antud paragrahvis käsitleme mitmesuguseid laene nagu eluasemelaenud (ehk kodulaenud), väikelaenud, liisingud, õppelaenud, järelmaks, sms-laenud, krediitkaardid. 2.7.1. Laenu kustutamine võrdsete osamaksetega Kui laenuleping näeb ette laenu kustutamist võrdse suurusega osamaksetena kindla pikkusega ajaperioodide tagant, siis laenu tagasimaksegraafikud kujutavad endast sisuliselt annuiteete. Tavaannuiteeti kasutatakse näiteks väikelaenude (tavaliselt kestusega 1-5 aastat) , järelmaksu, eluasemelaenu, õppelaenu puhul. Liisingumaksete puhul kasutatakse ka avanssannuiteeti. Peale seda, kui laenuvõtja ja laenuandja on jõudnud kokkuleppele laenusumma, intressimäära ja maksete sageduse osas, on võimalikud kaks erinevat lähenemist: I. Esiteks määratakse kindlaks laenutähtaeg ja seejärel arvutatakse osamakse suurus, mis
annaabi.ee 
