Esineb aatomituumas,hoiab tuuma koos, ei sõltu laengutest. 2.Nõrk vastasmõju? Aatomituumas,lagundab tuuma 3.Mis on värv?Mitut värvi on kvargid? Värv e.värvilaeng on tugeva vastastikmõju laeng.Kvarkidel on 3 erinevat värvi. 4.Miks on iseseisvas elementaarosakeses kolm kvarki? Sp,et elementaarosakesed on valged.Iga kvart annab ühe põhivärvi,3-me põhivärvi liitmisel saame valge. 5.Antiosake?(sarnasus ja erinev. võrreldes osakesega) Ühtemoodi, ainult laengud on erinevad. 6.Annihileerumine? Osake ja antiosake saavad kokku, siis nad kaovad ära. Mass muutub energiaks. 7.Vaheosake e.virtuaalne osake? Vaheosake vahendab vastas- mõju(kõiki 4 liiki). Footonid-elektromagnetiline mõju, Gluomid- tugev vastasikmõju 8.Kiirgusvöönd? (joonis) Seal liiguvad prootonid ja elektronid. Laetud osakesed lähevad poolustele,laenguta osakesed lähevad otse magnetväljast läbi.Kosmilistest kiirtest tekivad ümber Maa kiirgusvööd. 9.Osakeste kiirendi?Kiirendatakse laetud stabiilseid osakesi-
Kohtuvad antiprooton ja positron – antivesiniku antiaatom. Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid. Antiaine kokkupuutel tavalise ainega tekib annihilatsioonireaktsioon, mille käigus mõlemad aine vormid neelduvad ning selle tagajärjel eraldub energia footonite näol. 6) Annihileerumine mis protsess on, mis juhtub? Osakestefüüsikas kasutatakse seda sõna protsessi jaoks, mille käigus osake põrkub oma antiosakesega. Kuna peavad kehtima energia ja impulsi jäävuse seadused, ei kao osakesed päriselt, vaid muutuvad teisteks osakesteks. Kokkupõrkel kandub osakese ja antiosakese energia üle tekkinud väljaosakesele (gluuon, W/Z boson või footon). Need osakesed omakorda muutuvad uuteks osakesteks.
osakestest. Mateeriaosakesed on näiteks: Leptonid, mis võivad üksikult esineda nt elektron. Kvargid, mis saavad eksisteerida 3 kaupa koos. Nad omavad väiksemat laengut kui elementaarlaeng. Kvarkidest koosnevad prootonid ja neutronid. 50. Mis on värvilaeng? Värvilaeng on tugeva vastastikmõju laeng, mida on kolme erinevat liiki nagu ka põhivärvusi. 51. Mis on antiosake ja mida tähendab annihileerumine? Antiosake on samade omadustega nagu talle vastav põhiosake, ainult vastandmärgiga / vastandlaenguga. Annihileerumine on nähtus, kus antiosake ja talle vastav osake kohtuvad, mille tulemusena mõlemad kaovad ja järgi jääb puhas energia. 52. Mis on vaheosake ja nimeta –iseloomusta Vaheosake on osa, mis vahendab mingit tüüpi vastastikmõju. Näiteks gluuon vahendab tugevat vastastikmõju. Pii-meson koosneb u- või d-kvargist (või antikvargist). 53
osakestest. Mateeriaosakesed on näiteks: Leptonid, mis võivad üksikult esineda nt elektron. Kvargid, mis saavad eksisteerida 3 kaupa koos. Nad omavad väiksemat laengut kui elementaarlaeng. Kvarkidest koosnevad prootonid ja neutronid. 50. Mis on värvilaeng? Värvilaeng on tugeva vastastikmõju laeng, mida on kolme erinevat liiki nagu ka põhivärvusi. 51. Mis on antiosake ja mida tähendab annihileerumine? Antiosake on samade omadustega nagu talle vastav põhiosake, ainult vastandmärgiga / vastandlaenguga. Annihileerumine on nähtus, kus antiosake ja talle vastav osake kohtuvad, mille tulemusena mõlemad kaovad ja järgi jääb puhas energia. 52. Mis on vaheosake ja nimeta iseloomusta Vaheosake on osa, mis vahendab mingit tüüpi vastastikmõju. Näiteks gluuon vahendab tugevat vastastikmõju. Pii-meson koosneb u- või d-kvargist (või antikvargist). 53
laengut nim elementaarlaenguks). Ennustatud osake positron avastati eksperimentaalselt 1932 a. Teineteisega kohtumisel elektron ja positron annihileeruvad (kaovad) tekitades suure energiaga footoneid st muunduvad valguskvantideks (footoniteks). Footonid võivad ka elektron-positronpaari tekitada. Hiljem avastati ka teistele osakestele teisikud (antiosakesed). Tänapäeval on kindlaks tehtud, et kõikidel osakestel on antiosakesed. Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis toimub annihileerumine, st mõlemad osakesed kaovad muundudes footoniteks või teisteks osakesteks. On avastatud ka antiprooton ja antineutron. Mõnede neutraalsete osakeste, nt neutroni, footoni jt endi ja nende antiosakeste füüsikalised omadused on täiesti ühesugused. Selle loetakse neid üheks ja samaks osakeseks. ANTIAINE Aatomid, mille tuum koosneb antinuklonidest (antiprootonitest ja antineutronitest), elektronkate aga positronidest, moodustavad antiaine. 1971 saadi endises NSVL antiheelium.
tugeva vastasikmõju laeng, mida on kolme liiki nagu ka põhivärvuseid. Värvus on kvargi omadus, millel pole absoluutselt mitte midagi pistmist silmaga nähtava värvusega. Mõistet värvus kasutatakse lihtsalt tugevale vastasikmõjule reageeriva laengu omaduste näitlikustamiseks (kolm põhivärvi, mille ühendamisel saame valge värvuse). · Antiosakesel on kõik omadused samasugused nagu talle vastaval fundamentaalosakesel , aga laeng on vastupidine. · Annihileerumine nähtus kus fundamentaalosake ja talle vastav antiosake kohtuvad, mille tulemusena mõlemad kaovad ja järgi jääb energia. · Vaheosakesed, mõndade nimetused vahendavad vastastikmõju. Näiteks gluuonid vahendavad kvarkide vahelist vastastikmõju ja -mesonid vahendavad prootonite ja neutronite vahelist vastastikmõju.
elektromagnetilised jõud. * hadronid on osakesed mille vastastikmõju on põhjustatud tugevast tuumajõust. Hadronid jagunevad kahte alarühma : a) barüonid (prooton, neutron), mille büronarv on +1 (antsiosakesed -1) b) mesonid (pioon, kaoon), mille barüonarv on * vahebosonid (footon, W- ja 2-osakesed) osalevad elektromagnetilises ( footon) või nõrgas (W- ja 2-osakeesed) vastastikmõjus. Positron on positiivne elektron. Annihileerumine- osakeste ja antiosakeste hävimine nende kohtumisel. Elementaarosakestele on omane vastastikune muundumine. Väljana käsitletakse neid mida ei saa mingite samasuguste osakeste abil kirjeldada ( lepton, hadron). Väljatugevus on pöördvõrdeline kauguse ruuduga. 1960. A S.Weinberg, S. Glashow ja A. Sallas näitasid, et nõrk vastasikmõju ja elektromagnetiline vastastikmõju on tegelikult ühe fundamentaalsema- elektronõrga- vastastikmõju kaks erinevat ilmingut