7. RÕIVASTE ANNETUSE TIHEDUS Kui eelnevas peatükis oli juttu kaltsukates, siis järgnev teema on annetus. Nimelt küsisin, kui paljud inimesed annetavad enda rõivaid kolme kuu lõikes. Väga suure osa moodustas, et ei anneta üldse, neid oli kokku 10 ehk 52,6%. See moodustab üle poolte vastajatest, kes kahjuks ei anneta oma rõivaid. Kuid suur hulk vastajaid siiski annetab oma rõivaid 1-2 korda, neid oli 9 ehk 47,4%. Mis on ka üsna hea tulemus. Neid kes annetakse rohkem, kui 1-2 korda kuus oma rõivaid ei olnud. Kui vaadata vastajate arvu, kui paljud annetavad ja kui paljud ei siis need on peaaegu, et pooleks. (vt. joonist 8) Rõivaste annetuse tihedus 1-2 korda 3-4 korda 5-6 korda
Sellist protsessi nimetatakse grammatiseerumiseks. Grammatiseerumise vastandprotsess on leksikaliseerumine. See on nähtus, kus sõnavorm või sõnaosa omandab leksikaalse tähenduse (mõistesisu), seega muutub lekseemiks. 2. Sõnavara rikastamise teed Eesti kirjakeelt rikastatakse nii: moodustatakse püsiühendeid, liidetakse sõnu e moodustatakse liitsõnu, tuletatakse(otsetuletus, tagasituletus), annetakse sõnadelle uusi tähendusi. Eesti murretes on peamiselt laenatud sõnu. Muudes keeltes on tsitaatlaenud, pärislaenud, tõlkelaenud, tähenduslaenud, kreeka ja ladina morfeemid. Lisaks on võimalik ka tehiskeelendite loomine. Need ongi sõnavara rikastamise teed. 3. Põlis sõnad e. omasõnad eesti keeles Uurali tüvevara (samojeedi keeltest, 104-119) Somaatiline sõnavara: - Suu, luu, keel (kehaosad) - Vesi, suvi, lumi, jõgi, päev (loodus)
annaabi.ee 
