Ülemnõukogu 12. novembri 1989. a otsus ,,Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta" kvalifitseeris Eestis 1940. a toimunu agressiooniks, sõjaliseks okupeerimiseks ning Eesti Vabariigi annekteerimiseks NSV Liidu poolt, mistõttu Eesti Vabariigi riikliku korra vägivaldne muutmine oli rahvusvahelise õiguse seisukohalt kehtetu, sh Eesti Vabariigi lülitamine NSV Liidu koosseisu õigustühine. Juriidiliselt tähendas see Eesti tunnistamist okupeerituks ja annekteerituks, st enam mitte liiduvabariigiks, vaid riigiks, kes taotleb iseseisvuse taastamist ja okupatsiooni lõpetamist. Ülemnõukogu 30. märtsi 1990. a otsusega ,,Eesti riiklikust staatusest" kinnitati, et Eesti on okupeeritud riigi staatuses, kuid tema õiguslik järjepidevus kestab edasi de jure. Nimetatud otsusega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema põhiseaduslike riigiorganite moodustamisega. Samast
positsioonidelt taanduma, liiguti ülespoole Buuride Suur Trek, nende väljaränne Kapi aladelt põhja poole. Rajati 2 riiki: 1854 Oranje vaba riik, 1860 Transvaal. Algul SB ka tunnustas neid 2 uut riiki. 1860ndatel avastati aga teemandeid ja 1880ndatel kulda ning need muutsid asja. Need jäid just buuride aladele, samuti laienes üha põhja poole ka SB koloniaalne laienemine. 1877 kuulutas SB Transvaali ja Oranje vaba riigi Suurbritannia poolt annekteerituks. 1880-1881 Esimene Buuri sõda, mis aga SB-le ei toonud edu ja 1881 SB tunnustas neid riike uuesti. Huvi kulla ja teemantide vastu ei vaibunud ja 1899 puhkes Teine Buuri sõda (1899-1902), nüüd pühendas SB sellele väga suurt energiat ja lõppes buuride iseseisvate riikide likvideerimisega 1902. Euroopas pühendati suurt tähelepanu ja nüüd paljude sümpaatia kuulus aga buuridele. Teine Buuri sõda seostub tugevalt ka Cecil John Rhodesega üks keskne Aafrika
a. temale kuuluva Vismari linna 100-ks aastaks Mecklenburgile, kuid ei saanudki enam linna tagasi; d) valitsemiseks saamine - endised Türgi provintsid Bosnia ning Hertsegovina anti 1878.a. Berliini kongressi otsuse kohaselt Austria-Ungarile "valitsemiseks ja valdamiseks" täieliku ülemvõimu teostamise õigusega. Austria-Ungari kuulutas 1908.a. aprillis selle ala aga annekteerituks; e) tingimisi üleandmine - Küprose saar anti Suurbritanniale tingimusega, kuid viimane kustutas tingimuse 1923.a. ning kuulutas saare inkorporeerituks. § 3. MANDAAT JA HOOLDUS Mandaatsüsteem loodi pärast Esimest maailmasõda Rahvasteliidu põhikirja alusel. Süsteem loodi selleks, et kaasa aidata sõltumatuse saavutamiseks rahvastele, kes Esimese maailmasõja