Venemaa 18.Mida nimetas prof.Mackinder maailma suurimaks looduslikuks kindluseks? Venemaa 19.Mille järgi tunneme postkaardil ära türklase? Peakate… 20.Mida arvab Inglise peaminister Salisbury SB isolatsiooni kohta? Kasuks tulnud 21.Milline riik eraldus Kolmikliidust ja astus pärast sõtta teisel poolel? Itaalia 22.Miks kujutati kommikarbil ja mujal lapsi madrusekostüümis? Sõjalaevastiku tähtsustamine 23.Millest tekkis Bosnia kriis? Millal? Austria- Ungari annekteerimisest 1908 24.Mis sai Tripolitaaniast ja Kürenaikast 1912.a.? koloonia nimega Liibüa 25.Saksamaale hakkas lähenema „Euroopa haige mees“. Mis riik? Türgi 26.Milline riik tahtis juba tuhat aastat endale Bosporust, Dardanelle ja Konstantinoopolit? Venemaa 27.Mida tahtis Prantsusmaa Saksamaalt? Vähendada mõjuvõimu Euroopas 28.Mis oli Inglismaa peamine eesmärk? Tõusta maailmavõimuks 29.Mis oli Jaapani eesmärgiks? Saksamaa kolooniamaade üle võtmine Aasias 30
tegelikkus oli tervele maailmale selge, kes nad on, kuigi venemaa president ja ametnikud rääkisid seda, et need on krimmi vabatahtlikud ja nad pole krimmil oma oleva väeüksuste arvu suurendanud. Peale seda kõike toimus Krimmis referendum, mille tulemusel oli otsustatud Krimmi liitmine Vene Föderatsiooniga. Nagu praegu mäletan kõike neid uudised vene kanalites, kus nad rääkisid sellest, kui demokraatlikuks nähtuseks, mitte annekteerimisest. Sellel puhul võib rääkida juba propagandast, mis on neljanda generatsiooni sõjas sama oluline kui relvastatud jõud. Lisaks kõigele sellele venemaa oli toetanud Ida- Ukraina separatiste, mille tulemusel tekkisid Ukrainas suured ebastabiilsused, sest selles piirkonnas kaevandatakse aktiivsel sött ja see piirkond lisaks suudab panna sõjalist vastupanu Ukraina vastu. Sotsiaal võrgustikus on nemad ka oma suure töö teinud, nimelt räägitakse
Punaarmee üksuste vastupanu tõttu. Eestis korraldati kiiresti sundmobilisatsioon Punaarmeesse, kuhu läks kokku umbes 30 000 meest. Nõukogude kätte jäänud Põhja-Eestis moodustati hävituspataljonid, millele tehti ülesandeks taandumisel purustada tööstushooneid. Pidevalt puhkesid kokkupõrked hävituspataljonide ja eestlastest metsavendade vahel. Metsavennad olid hakanud tekkima alates Eesti annekteerimisest represseerimishirmu tõttu. Just metsavendade abiga suutsid sakslased vallutada Tartu. Lõuna-Eesti metsavendade juht oli Karl Talpak. Pärast Tartu vallutamist ja lisajõudude saabumist alustasid sakslased uut pealetungi, jõudes kiirelt 7. augustiks Põhja- Eestisse Kunda ümbrusesse, lõigates Nõukogude väed n-ö kaheks. Itta pöördunud väed vallutasid kümne päeva jooksul Narva, Tallinn alistus 28. augustil. Viimased lahingud toimusid Lääne-Eesti saartel veel oktoobris 21
annaabi.ee 
