maade jagamine ei toimunud mitte Bolsevike idee järgi kõik maad riigistada, vaid SR'ide idee järgi maa anda ,,kõigi tööd tegevate inimeste" kätte. See jättis kohalike kommuunide otsustada kui palju maad tuleks jagada ja kas seda tuleks teha arvesse võttes kõigi ,,sööjate" arvu või tuleks maad jagada tööjõuliste inimeste arvukust arvestades. Veel anti 26. oktoobril välja rahudekreet, mis kutsus üles kõiki sõdivaid pooli alustama rahukõnelusi ilma mingite anneksioonide ja kahjunõueteta ja rahvusvähemuste enesemääramiseta. Entente' lükkas selle ettepaneku tagasi ja Bolsevikud tegid Saksamaaga separaatrahu. Sakslaste tingimused aga olid karmid ja Lenini nõudmine, et need vastu võetakse, tekitas vastuolusid Bolsevike seas. Lõpuks sõlmiti siis 3. märtsil Brest-Litovski rahu millega Venemaa kaotas nii Balti riigid, suure osa Valgevenest kui ka Ukraina.40 Kokkuvõte Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelpool kirjeldatud 1917
Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda 11.11.1918 lõppes I maailmasõda Saksamaa kapituleerumisega Entente´i liitlastele. Järgnes Pariisi Rahukonverents (18.01.1919- 20.01.1920), osa võttis 27 kolmikliidu vastu sõdinud riiki. Kaotajaid ei kutsutud. Tähtsat rolli rahukonverentsil etendas USA president Thomas Woodrow Wilson, kes esitas oma rahuprogrammi- Wilsoni 14 punkti. See sisaldas sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava: lõpetada sõda ilma anneksioonide ja kontributsioonideta ja koloniaalvaidlused lahendada läbirääkimiste teel. Pariisi Rahukonverentsil töötati välja rahulepingud kaotanud riikidega. Neist tähtsaim oli Versailles´ rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga I maailmasõja puhkemise viiendal aastapäeval. Rahutingimused: 1. Elsass ja Lotring anti tagasi Prantsusmaale 2. Saksamaa piirialasid anti ka Belgiale ja Taanile 3. Osa endisest Preisi kuningriigist koos Danzig´i sadamalinnaga anti Poolale, mille
annaabi.ee 
