. . , , , , , , , , , , . 1879 , . 1893 -- . . . . . -- , , , , , , , , , . . . ( 1854--1856 ) , , . . . « » (1861 ). 6 1869 . . « » . . . «Zeitschrift für Chemie», 1871 «Annalen der Chemie» . . , -- «Die periodische Gesetzmässigkeit der Elemente» ( ). .
Töö kõrval tegeles noor Einstein oma huvides ka uurimistööga teoreetilise füüsika alal. 1903 abiellub Mileva Maric ´iga (1875- 1948). Sellest abielust sünnivad pojad Hans Albert (1904- 1965), kellest saab edukas hüdraulikainsener ja Eduard (1910- 1965), kes haigestub skisofreeniasse. Tütar Lieserl (1902- ?) sündis enne abielu ja anti adopteerimisele. Tema edasine saatus on tänaseni teadmata. 1905 ilmuvad 26 aastase teadlase sulest artiklid ajakirjas ,,Annalen der Physik", millest igaühest piisanud ajalikku minekuks. Esimene artikkel oli tähtsaks sammuks kvantide teooria loomisel. Einstein jätkas seda uurimissuunda ka hiljem, saades selle eest Nobeli füüsikapreemia. Ta tegi palju olulisi artikleid, lõi seoseid ja teooriaid nendes, mida kasutatakse veel tänapäevani. 1907 ilmus trükistena 22 teaduslikku tööd. 1908 sai Einstein loengute pidamise õiguse Berni Ülikoolis. 1909 teoreetilise füüsika erakorraline professor Zürichi Ülikoolis
1890dail pankrotistus, kolis tema pere Milanosse. Albert ise aga siirdus Sveitsi, et jätkata enda haridusteed. Ülikooli sisseastumisel põrus ta esimesel katsel läbi. 1896. aastal loobus Albert saksa kodakondsusest, sest tahtis vältida sõjaväge. Selle asemel läks ta õppima gümnaasiumi õpetajaks. Vaatamata sellele, et ta oli edukas, ei olnud ta kuigi silmapaistev õpilane. Mõni kuu pärast õpingute lõppu, 1900. aastal hakkas ta saatma artikleid ajakirja Annalen der Physik. Tema esimene artikkel, mis oli teemal vedeliku voolamine joogikõrtes, ilmus samas numbris Plancki kvantteooriaga. Samal aastal kohtus ta enda tulevase naise Mileva Mariuga ning peagi kujunes nende sõprus armastuseks. Ajaloolased on vaielnud, kas Mari mõjutas Einsteini või mitte. Suurem osa neist arvavad siiski, et naine ei olnud mitte kuidagi Alberti mõjutajaks. 1902. aastal sündis Albertil ning Mileval tütar, kelle nad lapsendada andsid.
Elektromagnetiline teadus Hertz aidanud kindlaks fotoelektrilise mõju (mis oli hiljem seletada Albert Einstein), kui ta märkas, et laetud objekti kaotab selle eest paremini kui valgustatud ultraviolettvalguses. In 1887, he made observations of the photoelectric effect and of the production and reception of electromagnetic (EM) waves, published in the journal . Aastal 1887 tegi ta märkusi fotoelektrilise mõju ja tootmise ja vastuvõtu elektromagnetiline (EM) lainetena, mis avaldati ajakirja Annalen der Physik. His receiver consisted of a coil with a , whereupon a spark would be seen upon detection of EM waves. Tema vastuvõtja koosnes süütepool koos sädeme vahe, misjärel säde oleks näinud avastamise korral EM lainetega. He placed the apparatus in a darkened box to see the spark better. Ta asetas aparaadi pimendatud kasti näha sädeme parem. He observed that the maximum spark length was reduced when in the box. Ta märkis, et kuni sädeme pikkus oli vähendada, kui kasti
(raudtitaanoksiidis), kui ta leidis lähevalasuvast jõekalda liiva seest musta liiva, mis tõmbus magneti külge. Analüüs tõestas, et seal on kaks metalloksiidi raudoksiid (mis seletas liiva magneti poole tõmbuvust) ja 45.25% mingit valget metalset oksiidi, mida Gregor ei suutnud tuvastada. Taibates, et tundmatu oksiid ei klapi ühegi teadaoleva elemendi omadustega, teatas ta oma leiust ühingusse nimega Royal Geological Society of Cornwall ning saksa teadusajakirja "Crell's Annalen". Samal ajal avastas ka Franz Jopseph Muller sarnase aine, kuid ei suutnud seda tuvastada. Saksa keemik Martin Heinrich Klaproth Ungarist avastas sama oksiidi iseseisvalt 1795. aastal. Klaproth leidis oksiidis olevat uue elemendi ning nimetas selle Titaanide järgi Greeka mütoloogiast. Algul ei osatud titaani puhtal kujul (99.9%) toota, sest seda ei saanud teha tavapärasel moel süsinikuga koos kuumutades, kuna nii tekkis titaankarbiid. Esimesena sai sellega hakkama Matthew A
alles kolme aastaselt. 1890. aastal läks ta isa elektritarvete äri pankrotti ja pere kolis Milanosse. Albert aga siirdus Sveitsi, et jätkata haridusteed, kuigi ülikooli sisseastumisel põrus ta esimesel katsel läbi. 1896. aastal loobus ta saksa kodakondsusest, et vältida sõjaväge. Selle asemel asus õppima gümnaasiumiõpetajaks. Ta oli edukas, kuid mitte silmapaistev õpilane. 1900. aastal lõpetas ta õpingud ja juba mõne kuu pärast hakkas saatma artikleid ajakirja "Annalen der Physik". Tema esimene artikkel, mis käsitles teemat vedeliku voolamine joogikõrtes ilmus samas numbris Plancki kvantteooriaga. Samal ajal armus ta Serbia päritolu kaasüliõpilasesse Mileva Marcisse. 1901. aastal sündis neil vallastütar, kes loovutati häbelikult lapsendamiseks. Einstein pole seda last näinudki. Kaks aastat hiljem abiellus ta sama naisega. Kogu sündmuste vahepeal võttis Albert vastu töökoha Sveitsi patendis. Sinna jäi ta järgnevaks 7 aastaks luues 1905
On üldteada, et ta õppis rääkima alles kolme aastaselt.1890ndail pankrotistus ta isa elektritarvete äri ja pere kolis Milanosse.Albert aga siirdus Sveitsi, et jätkata haridusteed, kuigi ülikooli sisseastumisel põrus ta esimesel katsel läbi.1896 aastal loobus ta saksa kodakondsusest, et vältida sõjaväge.Selle asemel asus õppima gümnaasiumi õpetajaks.Ta oli edukas, kuid mitte silmapaistev õpilane. 1900 lõpetas ta õpingud ja juba mõne kuu pärast hakkas saatma artikleid ajakirja Annalen der Physik.Tema esimene artikkel, mis käsitles teemat vedeliku voolamine joogikõrtes ilmus samas numbris Plancki kvantteooriaga. Samal ajal armus ta Serbia päritolu kaasüliõpilasesse Mileva Marcisse.1901 sündis neil vallastütar, kes loovutati häbelikult lapsendamiseks. Einstein pole seda last näinudki.Kaks aastat hiljem abiellus ta sama naisega.Kogu sündmuste vahepeal võttis Albert vastu töökoha Sveitsi patendis.Sinna jäi ta järgnevaks 7 aastaks luues 1905
Lõpliku kuulsuse saavutas Joonis 2. Albert Einstein aastal . 1921.(Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. . en.wikipedia.org/wiki/File:Einstein_1921_portait2.jpg . (12.12.2012)) Albert aga oma artikliga ,,Ühest heuristilisest vaatekohast valguse tekkimisele ja muundumisele", mis ilmus 17-ndal märtsil 1905 ajakirjas Annalen der Physik. Artikkel kajastas endas uurimust fotoefekti, millega omakorda sai alguse valguse kvantteooria.(Piir, Ivar, 2005. Albert Einstein aasta 1905. Akadeemia, 17. Aastakäik, nr 7, lk 1382-1386) Edasine edu teadusmaailmas oli suur. 1908-st aastast lektor Berni ülikoolis, 1909 erakorraline professor Zürichi ülikoolis, 1911 korraline professor Praha saksa ülikoolis, 1912 korraline professor Zürichi tehnikaülikoolis. 1914. a kutsuti Albert Berliini ülikooli, kus ta asus
annaabi.ee 
