hajuvustest. Kovariatsioonikordaja maksimaalseks väärtuseks on kahe tunnuse standardhälvete (ruutjuur hajuvusest) korrutis ning minimaalseks väärtuseks seesama korrutis miinusmärgiga. Kui kovariatsioonikordaja võimalikud piirid on seotud selle arvutamise aluseks olnud tunnuste standardhälvete korrutisega, siis pole ju midagi lihtsamat, kui kovariatsioonikordaja sellesama standardhälvete korrutisega läbi jagada. Niisugune samm annakski meile soovitud standardse skaala, sest see jagatis saab varieeruda üksnes vahemikus –1…1. Kui kovariatsioonikordaja on võrdne oma minimaalse võimaliku väärtusega, siis jagamistehte tulemusena omandab see väärtuse –1. Kui kovariatsioonikordaja väärtus on aga maksimaalne, siis jagamise tulemusena saab selle väärtuseks 1. Kui kovariatsioonikordaja oli 0, siis jagamistehe selle väärtust mõistagi ei muuda. Sellist kovariatsioonikordaja viimist standardsele skaalale
Kui tahame lugu veel enam integraali ja tuletise raamistikus näha, võib mõelda, et ringi pindala muutumise kiiruse annab just tema ümbermõõt. See on üsna loomu- lik, kuna ringi raadiust õige pisut, võrra suurendades, muutub ringi pindala umbes võrra. oleks selles kontekstis seega „aja parameetriks” ning kiiruse annakski ümbermõõt . 368 Võib korraks ka mõtiskleda, kas see valem meile üldse usutav näib. Järgnev ümbermõõt, pindala, ruumala joonis, kus on antud neli ruutu küljega ning ring raadiusega , võib veenda, et ringi pindala võiks tõesti olla umbes kuni korda (ja seega umbes korda) suurem ühe ruudu pindalast.
annaabi.ee 
