[1] Kümne päeva pärast jäi maimuke aga nii haigeks, et talle elupäevi enam ei loodetud. Lapsele tehti hädaristimine, tema vaderiteks said sõts Elisabet Peramets, lell Jakup Haavakivi ja Lena Masing. Pärast ristimist valmistas laps aga kõigile suure üllatuse – ta paranes haigusest. [1] Suurem õde Elisabet meenutas oma ruugete juuste ja heleda jumega pigem isa, kuid Anna juures võis näha mõlema vanema tervikuks liitunud omaduseid. Anna oli pärinud ema tumedad juuksed ning tõmmu jume, kuid Annal oli isa näojooned ja suured sinakashallid silmad. Iseloomus kohtusid samuti mõlema vanema pärandid. Tütre tundehellus meenutab ema ägeduseni ulatuvat temperamenti ja Anna Haava ise on enda huumori ja satiirimeele kinkijaks nimetanud oma värvika sõnaga ema. Kuid Anna Haava isiku ja talendi põhiolemuses tunneme ära Joosep Haavakivi sisemise täiusetungi, tema ebamäärase püüdluse ideaalide poole. [2] Viieaastaselt õppis Anna lugema