Valuutakomitee süsteemist Argentiina näite varal Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, millega tagatakse vahetuskursi stabiilsus, võttes baasrahana kasutusele kindel varuvaluuta. Nii loodetakse säilitada rahvusvaluuta ostujõud ja kodumaiste hindade stabiilsus. Näiteks oli naelsterling Suurbritannia kolooniate baasvaluutaks. Tuntumad ankurvaluutad on euro, dollar. Valuutakomitee süsteemi iseloomustavateks märksõnadeks on konverteeritavus, rahvusvaheline aktsepteeritavus. Esimene tähendab, et valuutakomitee süsteem tagab piiramatu vahetuse ankurvaluuta vastu. Valuutakomiteel on garantiiks loodud valuuta reservid. Teine märksõna viitab sellele, et ankurvaluutat valitakse selle stabiilsuse ja rahvusvahelise aktsepteeritavuse järgi. Peaks ka mainima, et valuutakomitee süsteemis ei laenata ei valitsusele ega kommertspankadele.
a-tel leiti, et rahvusvaheline rahapoliitika on stabiilne vaid juhul, kui on lahendatud “n-1 probleem”: – kõikide negatiivse maksebilansiga riikide maksebilansi puudujääkide kogusumma on võrdne teiste riikide maksebilansi ülejääkidega, s.t. kõigi maailma riikide maksebilansside kogusumma on null; – kõikide odavnevate valuutadega riikide kursilanguste kogusumma on võrdne teiste riikide valuutade kallinemise kogusummaga Fikseeritud kursside ankurvaluutad Fikseeritud vahetuskursside eelised • Vähendab vahetuskursi volatiilsust ja sellega seonduvat ebakindlust • Annab nominaalsetele hindadele ankru • Edendab prudentsust ja usaldatavust Fikseeritud vahetuskursside puudused • Seab majanduspoliitikale piirangud • Reaalvahetuskursi kallinemise tendents • Kursi tase • Sobivate reservide tase • Kaudsete vahetuskursigarantiide oht Paindlike vahetuskursisüsteemide eelised