kiirusega 8 m/min. Ankru alla laskmisel väikesel sügavusel (~40m.) lahutatakse ketitrummel võllist ja tema põõrlemiskiirust (ankru langemiskiirust) reguleeritakse lintpiduriga. Suuremate sügavuste korral lastakse ankur vette ühendatud ketitrumliga mootori abil. 3 Ankru põhiosadeks on massiivne terasest säär ja merepõhja haakuvad käpad. On olemas toega (tokiga) ja toeta ankurid. Toega ankur on näit. admiraliteediankur. Toeta ankrud, n.n. patentankrud on põõrduvate käppadega, tuntuim neist on Halli ankur. Erinevatel patentankrutel on sääre ja käppade vaheline nurk erinev. Olenevalt ankru konstruktsioonist võib see olla 35º 45º mõlemale poole, Halli ankrul on see 45º. Ankruid liigitatakse eesmärgi järgi vööris peaankur ja ahtris abi- ehk stoppankur. Varpankruid kasutatakse haalamiseks ja
Mõrdade nõudmisel (saagi väljavõtmisel ) vaadatakse tavaliselt ainult mõrra pärasosa. On mitmesuguseid moodusied. Suuremate mõrdade puhul tõstetakse mõrrakere viimase pujuse juures üles ja aetakse selle alt läbi latt, mille kumbki ots on eri paadil ning asutakse liikuma pära lõpu poole. Jõudes pärani, tõstetakse päraots (ehk kott) ühte paatidest ( suuremasse ) ja tühjendadkse see. Seejärel seotakse päraots uuesti kinni ja lastakse vette. Ankurid välja ei võeta. Suuremate saakide korral laste osa kala üle lati tagas mõrra suu poole ja nii tühjendatakse kogu pära. On olemas ka mõrra nõudmise mehanisme. Mõrdede asetust, eriti lainetusele avatud ja tugevate hoovustega merealadel, tuleb ekspluatsiooni käigus üle kontrollida, sest mõni ankur võib olla järele andunud ja mõrra konfiguratsioon on sel juhul moonutatud. See vähendab nii mõrra vastupidavust lainetusele kui ka püügivõimet
annaabi.ee 
