järgu märkide välisvormistuse elementidena kasutati malmist katteluuki, metallist katteplaati ja betoonist tunnusposti. Katteluuk ja katteplaat on tööstslikult toodetud detailid. Nende kohta on koostatud konstruktsioonijoonised (Lisa 3). Tunnuspostidena kasutati 1,3 m pikkuseid ja 90×150 mm ristlõikega raudbetoonposte. Posti küljele kinnitati metallist silt "Eesti Vabariigi kaitse all olev geodeetiline punkt". Tunnuspost asetati pinnasesse vähemalt 0,6 m sügavusele ja ankurdati läbi posti alaosas oleva ümarrauast aasa paigutatud armatuurvardaga. Armatuurvardale ja posti ümber asetati kivid, mis tambiti kinni koos pinnasega. Tunnuspost paigutati üldjuhul tsentrist 1 m kaugusele N suunas sildiga tsentri poole. Teede ääres, piirete lähedal ja muude asjaolude puhul asetati tunnuspost vastavalt situatsioonile. Tunnusposti küljele, sildi poolt vaadatuna posti paremale poole kirjutati trafaretiga punkti number suunaga ülevalt alla. Numbri kõrgus on 50 mm. 2
alla 41 auku eesmärgiga põhja serva süvitada. Puurimist alustati 8.02.1999. Tegu oli eelpuurimisega, mis vältas 4 kuud. Aastaga vajus põhja serv ca 1,5 cm. 21.02.2000 alustati täis mahus puurimisi mis kestsid 19.01.2001. Sama aasta 25. juuliks oli põhja serv vajunud 16 cm ja üllatuseks tõusis lõuna serv üle 1 cm. Esimene katse oli 1990a. Torni kellad eemaldati leevendadamaks kaalu ja ümber kolmanda astme pandi trossid, mis mitusada meetrit tornist eemal ankurdati. Peale seda eemaldati 38 m3 pinnast torni ülespoole kerkinud serva alt. Sellega väänati torni sigeks 45 cm. Teisel katsel 2008a. eemaldati veel sama palju pinnast, ning torn suudeti lõpuks stabiliseerida. Vajumine lakkas. 4. Kirjeldage geotehnilisi protsesse ja nähtusi Nähtused ja protsessid. Iseloomustage kivimite murenemise põhjused ja tagajärgi. Geotehnika käsitleb järgmisi protsesse. Pealisvete (merede, järvede, jõgede, veehoidlate) mõju, mäetike jõed,
Maasse süvendatud hooned, mille karkass oli ehitatud mammutiluudest. Seest oli hoone jagatud kolme ossa ning väljast oli ta olnud kaetud loomanahkadega. Ühegi teise looma luid sellest kohast ei leitud tegu oli mammutiküttimisele spetsialiseerunud inimeste laagriga. Paljud sealt leitud luud olid kaetud punase ookriga, selle kasutamine oli paleoliitikumis väga levinud. Teine Puskari maja oli ehitatud madalasse lohku, selle puidust raamistik kaeti mammutinahkadega. Konstruktsioon ankurdati luude ja kividega. Sees oli sellel hoonel kolm koldekohta. Leitud on ka hooneid, mille alumine osa oli tehtud mammutiluudest. Luud olid neis paigutatud maapinnale paksu kihina, nii et nad toetasid sees olnud telgilaadset struktuuri. Telgiosa oli ilmselt mammutinahkadest, seest vooder karusnahkadest. Mammutiluudest hooned olid hilispaleoliitikumi mammutiküttide juures laialt levinud. Nende põhju mitmelt poolt, eriti Ida-Euroopast (nt Moldovast, Ukrainast).
annaabi.ee 
