koor-musel lülitatakse lisapooluste mähis jadamisi ankrumähisega. Nii muutub muutuval koormusel magneetimis-ergutus võrdeliselt ankruvooluga ja ka võrdeliselt ankru magneetimis-ergutusega. Lisa poolused aitavad ainult nimivoolu juures. Ülekoormusel tekib magnetringi küllastumine. Selle vähendamiseks kasutatakse lisapooluste südamikes õhupilu (joonis 4.11). Üks õhupilu
U nom kus U 0 on koormusvoolule I = 0 vastav klemmipinge. 3. Reguleerimiskarakteristik I e = f ( I ) näitab ergutusvoolu I e sõltuvust koormusvoolust I jääval klemmipingel U = const ja pöörlemiskiirusel n = const . Generaatori ekspluateerimisel on vaja kindlustada püsiv klemmipinge erinevate koormus- voolude puhul. Kuna koormusvool I on tihedalt seotud ankruvooluga I a , siis valemi (4) põhjal koormusvoolu kasvamisel klemmipinge langeb. Jäävat klemmipinget on võimalik säilitada ergutusvoolu I e muutmisega. Ergutusvoolu saab muuta kas käsitsi või automaatselt reguleerimisreostaadi takistuse muutmisega. Reguleerimiskarakteristikult määratakse generaatori ergutusvoolu muutus, milleks loetakse generaatori ergutusvoolu muutust, kui koormusvool muutub nimikoormusvoolust I nom nullini
lisapooluseid mis asetatakse peapooluste vahele. Reak-tiivse EMJ kompenseerimise taga-miseks masina mitmesugusel koor-musel lülitatakse lisapooluste mähis jadamisi ankrumähisega. Nii muutub muutuval koormusel magneetimis-ergutus võrdeliselt ankruvooluga ja ka võrdeliselt ankru magneetimis-ergutusega. Lisa poolused aitavad ainult nimivoolu juures. Ülekoormusel tekib magnetringi küllastumine. Selle vähendamiseks kasutatakse lisapooluste südamikes õhupilu (joonis 4.11). Üks õhupilu lisapooluse ja ankru vahel ja lisapooluse ja ikke vahel. Viimane õhupilu valmistatakse mitte magneetilisest materjalist.
15.a). Joonis 3.15 Vahelduvvooluajami korral alaldatakse trafo T sekundaarpinge alaldussilla V abil ja tagasisidesignaal saadakse potentsiomeetrilt R (joonis 3.15.b). Tagasisidesignaali Uts,U nivood ja seega tagasisidetegurit saab reguleerida potentsio- meetri liuguri nihutamisega. 3.4.2. Vooluandurid. Alalisvooluajamites kasutatakse vooluandurina alalisvoolumootori ankruahelasse lülitatud shunti R (joonis 3.16.a), mille pingeklemmidelt võetakse ankruvooluga võrdeline signaal Uts,i = Ia * R . Saadud signaali võib teatava veaga lugeda ka mootori poolt arendatava momendiga võrdeliseks signaaliks, sest alalisvoolumootori moment on võrdeline tema ankru- vooluga. Vahelduvvooluajamites ühendatakse staatorivooluga võrdelise signaali saamiseks staatoriahelasse voolutrafo T, mille sekundaarmähisel tekkiv pinge alaldatakse alaldussilla V abil (joonis 3.16.b). Joonis 3.16
elektriajamites, kus nõutakse häid dünaamilisi omadusi ja kestevtalitlust. Näitena võib tuua mõned roboti ajamid, printerite ajamid, elektrilised tööriistad, kuulveskite ajamid, paberi ja tekstiilitööstuse ajamid ja paljud teised. Alalisvoolumootorite (eriti võõrergutusega alalisvoolumootorite) juhtimine on mehaanilise kommutaatori olemasolu tõttu väga otsene. Harjadega varustatud kommutaator võimaldab mootoril arendada konstantse ergutusvoo korral ankruvooluga võrdelist momenti. Klassikalised juhtimisteooriad on kergesti rakendatavad momendi ja teiste parameetrite juhtimiskontuuride väljatöötamiseks. Mehaaniline kommutaator piirab aga kõrgete toitepingete rakendamist ja seega jäävad mootorite võimsused vaid sadadesse kilovattidesse. Kasutatakse rööp-ja jadaergutuse kombinatsioone (kompaundmootor), kuna alalisvoolumootoreid kasutatakse suure koormusega rakendustes.
annaabi.ee 
