200 m liblikujumises alustas ta võimsalt ja edestas distantsi esimesel poolel maailmarekordit poole sekundiga, kuid finisis jäi ta kaasmaalase Tom Malchowi tulemusele alla 0,11 sekundiga. Tema tulemus 1.54,04 oli uus olümpiarekord. Kuid sellega polnud veel tema neljas võistlupäev lõppenud. Pärast nappi pausi tuli tal starti minna 4x200 m vabaujumise avaetapil, kus ta viis USA kindlalt juhtima. Viimases vahetuses üritab Austraalia ankrumees Ian Torpe kuldmedali oma maale võita, kuid esikohast jäi teda lahutama 13 sajandikku. Neljanda kuldmedali võitis Phelps 200 m kompleksujumises, kus nii poolfinaalis, kui ka finaalis parandas ta olümpiarekordit. 100 m lilblikujumises oli Phelpsil ees raske katsumus, kuna kuldmedali võitmiseks tuli olla parem maailmarekordi omanikust kaasmaalasest Ian Crockerist, kellele tal mullusel MM-il Barcelonas tuli alla jääda. Finaal oli pealtvaatajatele väga põnev ja
rajarühma. Rühma iga liige sõidab kordamööda ees ja ajab jälge 3-5 minutit, laseb siis rühma mööda ja jääb puhkuseks tahapoole heasse jälge sõitma. Grupijuht sõidab tavaliselt 2.-4. Kohal, nii on soodsam teed valida. Grupijuhil peab aeg-ajalt olema silmside kogu grupi ja ankrumehega. Liikumiskiirus valitakse nõrgemate taseme järgi mõõdukas, et grupp püsiks koos. Nõrgemad sõidavad grupi lõpuosas heas jäljes. Viimasena sõidab ankrumees. Peatused. Lühipeatusi tehakse 30-50 min tagant tuulevaikses kohas ja võimalusel päikse käes. Kindlasti peatutakse radade hargnemiskohtades ja kogutakse grupp kokku. Sel ajal võiks tutvustada maastikku (kohanimesid, loodust, ajalugu jm.), süüa-juua, hädal käia. Suurem lõunapeatus ja söömine tehakse 2-3-tunnise sõidu järel eriti soodsas paigas. Kiiresti süüdatud lõke loob matkameeleolu ja annab soojust. Parimad looduslikud süütematerjalid