külastatud kõige rohkem ja millist sõltus see, et just need lavastused on olnud nn publikumagnetiteks. Püstitatud eesmärgid: Selgitada välja Rakvere Teatri parim etendus ja parim näitleja publiku arvates; uurida publiku eelistusi etenduste zanri kohta; selgitada välja, kui sageli teatris käiakse ja millest see sõltub. Uuringu empiiriline materjal on kogutud kahes osas. Esimeses osas on kasutatud kvantitatiivset andmekogumismeetodit anketeerimist. Ankeet sisaldab nii valikvastustega, kui ka avatud vastustega küsimusi. Valikvastustega küsimused aitavad vastajal asju meenutada. See muudab vastamise kergemaks. Avatud küsimused annavad vastajale võimaluse väljendada oma tegelikku arvamust. Anketeerimisviis arvatakse olevat sobivaks meetodiks siis, kui on vaja saada tagasisidet ja arvamusi võimalikult paljudelt (Hirsijärvi jt 2005: 188). Ankeet on koostud autori poolt ja seda pole varem kasutatud.
- vajadus uue informatsiooni järele - vajadus olemasolevat informatsiooni selgitada ning kontrollida, - vajadus selgitada ja kinnistada uskumusi ja väärtusi. Infovajaduse 3 taset on: mitteaktiviseeritud infovajadus, infovajaduse mitteilmne tasand ja väljendatud ehk teadlik infovajadus. Infoallikad ja kanalid: trükimeedia, televisioon, informaalsed kanalid, raadio, organisatsioonid. Infovajaduse uurimismeetoditena kasutatakse: anketeerimist, intervjueerimist, päevikut, vaatlust, dokumentaalset vaatlust. Lähtuda tuleb infovajaduse määramisest ja täpsustamisest. - ühekordne infovajadus infoteenindus toimub päringureziimis - pidev infovajadus teenindus toimub valikteadistuse kujul 7 Infovajaduse analüüsil lähtuda konkreetsest probleemist:
annaabi.ee 
